Haigestumise kõrghooaeg: tänavu on grippi surnud 34 inimest
Veebruari lõpu seisuga on gripist tingitud tüsistuste tõttu surnud 34 inimest vanuses 53 kuni 98 eluaastat, neist 31 olid vanuses 65 ja enam. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse kas vanuse või kaasuvate krooniliste haiguste tõttu, keegi polnud vaktsineeritud.
Kaasuvatest haigustest on olnud põhilised südameveresoonkonna haigused.
10 inimese puhul võib oletada, et nad said gripiviiruse haiglas viibides. 11 inimest toodi haiglasse hooldekodudest, neist 7 surid.
Üldine haigestumus kasvas eelneva nädalaga võrreldes 13 protsenti. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 569. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Läänemaal, Harjumaal, Ida-Virumaal ja Narvas, Rapla-, Viljandi- ja Tartumaal.
Laboratoorse kinnituse said möödunud nädalal 523 gripiviirust, neist 179 olid A- ja 344 B- gripiviirused. Ringluses on üheaegselt kolm gripiviiruse alatüüpi, neist kaks on A-gripiviirused ja üks B-gripiviirus. Domineerivaks on hooajal kujunenud B-gripiviirus.
Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks. Hetke situatsiooni arvestades võime kinnitada, et grippi haigestumiste kõrghooaeg on käes.
Raskekujuliste gripijuhtude (intensiivravi vajadus ja surmajuhud) ülevaade põhineb Tartu Ülikooli Kliinikumi, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt edastatud andmetel.
