Haigekassa poolt mittekulutõhusaks tembeldatud kasvajaga võitlejaid vapraid hingi on Eestis mitukümmend

 (17)
2,5 miljonit eurot on annetatud elude kinkimiseks

Haigekassa poolt mittekulutõhusaks tembeldatud kasvajaga võitlejaid vapraid hingi on Eestis mitukümmend
Vähifondile annetuste kogumineFoto: Taavi Sepp

Eile tuli suurepärane uudis melanoomist võitu saanud pereisast Alarist, kes "Kingitud elu" abil läbis edukalt üle 100 000 eurot maksnud ravi, mida haigekassa talle ei võimaldanud. Sama fondi kaudu on sarnaseid edulugusid päris mitu, kuid haigekassa neid inimesi kulutõhusaks ei pea.

Haigekassa poolt mittekulutõhusaks tembeldatud kasvajaga võitlejaid vapraid hingi on Eestis mitukümmend. Tänavu on "Kingitud elu" poole pöördunud 75 abipalujat - kõigile neist on leitud vahendid ravi võimaldamiseks. Ja miks ei peakski, kui tulemused on tõhusad - on mitmeid näiteid, kes ravi abil on suutnud haiguse kontrolli alla saada ja oma täisväärtuslikku elu edasi elada. Üha rohkem on ka neid inimesi, kes haigusest täitsa võitu saavad - värskeimaks näiteks see sama perepea Alar Tupp.

"Kingitud elu" asutaja Toivo Tänavsuu sõnul oli Tupi raviks vajalik summa sedavõrd suur, et mehe jaoks tehti eraldi kampaania. Kuid suur oli ka Trupi omaosalus - 10 000 eurot leidis mees ravi jaoks omast taskust.

Personaalne kampaania ei ole üldsegi mitte tavatu. Suurte summade puhul, mis mõne haiguse raviks vaja läheb ja mida fondil parasjagu võtta pole, pakutakse fondi tegevjuhi Katrin Kuusemäe sõnul inimesele välja avaliku kampaania võimalust. See aga ei tähenda, et oma looga avalikult välja tulemine kohustuslik oleks, sest tegemist on väga delikaatsete haigustega. "Enamus ei olegi nõus oma lugu rääkima. Paljud ei räägi seda isegi perekonnale ja mõned ei taha, et tööandjad teada saaksid," ütles Kuusemäe.

Loe veel

Seotud lood:

Seega jäädakse tihti anonüümseks. Kuid praktika on näidanud, et personaalsed kampaaniad on üsna tulemuslikud. Näiteks teab Kuusemäe tuua Tartu pereisa Eriku, kellele tulevad sihtotstarbeliselt tema nimele annetused ja seetõttu on tal ka lihtsam oma raha kokku saada. "Alati on inimesed kindlamalt annetanud, kui on nimeliselt teada, kellele nad annetavad," ütles Kuusemäe.

Samas on ette tulnud ka personaalkampaaniaid, kus patsient on jäänud anonüümseks või esinenud vaid näo või nimega.

Haigekassa kulutab valedele asjadele

Enamus meist tunnevad haigekassa tuge, kuid tihti ei kuulu vajalik ravim haigekassa kompenseeritavate ravimite nimekirja. Nii juhtus näiteks Põlvas elava Anikaga, kes võitles haigekassa toel ligi seitse aastat rinnavähiga ebapädevaid meetodeid kasutades, ent kui selgus, et on olemas ravim, mis võiks teda päriselt aidata, kadus haigekassa tugi.

"Kui ravivariandid said otsa, pakkus arst välja teha Belgia laborist test, kust tuli vastus, et ravi on olemas. Paraku haigekassa seda ei rahastanud," ütles tänaseks juba kasvaja seljatanud Anika.

Arst pakkus naisele välja, et too võiks hoopis abi saada "Kingitud elu" fondist. Ja saigi. Nüüd on Anika juba terve olnud üle aasta -
maikuust saadik käib ta suisa tööl ja ehkki pikkaaegsest ravist taastub ta siiani, kinnitab ta, et iga päevaga läheb aina paremaks.

"Ma arvan, et see tulutu ravi läks haigekassale rohkem maksma kui oleks võinud minna. Kui oleksime teinud kohe testi ja õiged protseduurid, oleks see tulnud kordades odavam," ütles Anika.

"Kunagi ma arvasin, et raha eest tervist ei saa osta, aga tuleb välja, et ikkagi saab. Väga kurb. See on ikkagi otsustamine inimelu üle," ütles Anika, et teda muserdas, kui sai teada, et riik temasse enam ei usu.

Tänavsuu loodud fondile on ta aga tänulik iga päev ja nüüd elabki, nagu ta ise ütleb, kingitud elu. "Sellest paremat kingitust ei ole." Kokku läks tema ravi maksma ligi 22 000 eurot.

Aga haigekassa?

Tänavsuu hinnangul võiks haigekassa üle võtta ravid, mille tõhusus on näha. Ta küll mõistab, et haigekassal ei ole ressurssi iga patsienti eraldi hinnata, kuid kui fondi rahastusel on ravimi toime tõestatud, võiks riik rahastamise üle võtta.

"Süsteemis on selge viga. On kümneid inimesi, kes on tunnistatud mitte-kulutõhusaks, kelle ravil ei ole riigi arvates mõtet, kuna see on liiga kallis. Tuleb välja, et need inimesed on vägagi kulutõhusad. Paljud neist on saanud terveks, mõned on elanud aasta või aastaid täiesti normaalset elu - käinud tööl, maksnud makse, kasvatanud pere ja nii edasi ning 5-7 inimest on arstid tunnistanud sisuliselt terveks" rääkis ta.

Fond on Tänavsuu sõnul kolme ja poole aasta jooksul toetanud ligi 200 inimest. Neist 70-80 on saanud toetuse rohkem kui korra. "Järelikult 30-40 protsenti inimestest, keda fond on toetanud, on tegelikult osutunud kulutõhusateks. Ja oleks igati loogiline, et riik nende ravi rahastaks," arvab Tänavsuu.

"Meie lahendus riigile olekski järgmine: oleme valmis inimeste ravi rahastama aga kui selgub, et ravi on kulutõhus ja annab inimesele juurde aega ning täisväärtuslikke elupäevi, siis võtab riik selle ravi rahastamise fondilt üle," lisas ta.

Väikesed annetused loevad

Fondi esimesel tegevusaastal tuli annetusi ligi 134 000 eurot. Eelmisel aastal aga annetati juba üle 800 000 euro ning käesoleval aastal on juba tulnud sama palju, aasta lõpuks sihitakse lausa miljonit. Seni on fond toetanud vähihaigeid Kuusemäe sõnul ligi 2,5 miljoni euro ulatuses.

Tänavsuu sõnul kasvab summadega ka vajadus. "Raha meil üle ei ole, aga puudu ka mitte. Kõik, kes on meie poole pöördunud, on saanud ka mingi lahenduse," ütles fondi looja.

Annetusi on tulnud mitmel viisil- on püsiannetajad, kuid tehakse ka spontaanseid annetusi pankade kaudu. Oma osa on ka annetuskastidel, mida erinevad ettevõtted oma asutustes hoida lubavad.

Üksnes annetuskastidest etemaks variandiks peab Kuusemäe tegelikult seda, kui kasti juures on aktiivselt ka inimene, kes kutsub annetama. "Heategevusfondid enamjaolt panevad lihtsalt kastid kaubanduskeskustesse, aga meie oleme veendunud, et kast koos inimesega töötab paremini," ütles Kuusemäe.

Nii on vabatahtlikud käinud kastidega suurtel üritustel ja saanud sealt suuri summasid. Näiteks suvel annetasid Pärnus Weekend Festivali pidulised kokku üle 3200 euro, laulupeol saadi aga eurosid rekordiliselt üle 10 000.

Siin on oma osa ka vabatahtlikel, keda organisetsioonil on mõne aastaga kogunenud üle saja. "Suveperioodil olime nädalavahetustel vabatahtlike abiga viies kohas korraga," kiitis Kuusemäe heategijaid. Iga avaliku kampaaniaga on tema sõnul tulnud fondile 3-4 kirja inimestelt, kes soovivad tulla vabatahtlikuks. Lumepallimeetodil võtavad nad siis kaasa ka oma pereliikmed ja sõbrad. Abivalmid lisatakse siis ühte sotsiaalmeedia gruppi, kus järgmise ürituse korral oma huvist kohe märku saavad anda.

Tänavsuu sõnul ei ole vähiravifondi "Kingitud elu" eesmärk ainult ravida haigeid, vaid "ravida" ka terveid ehk propageerida Eestis annetamist ja heategevust kui elustiili. "Kui jätta õhtul ämber tilkuva kraani alla on see hommikuks täis. Kui iga eestimaalane annetaks vähihaigete toetuseks ühe euro aastas, saaks meie annetuste eelarve täis ning kõik abivajajad saaksid võimaluse elada või terveneda."

65 000€
Tallinn, Korter
126 500€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
124 900€
Saue vald, Korter
134 900€
Tallinn, Korter
275 000€
Tallinn, Korter
83 500€
Tallinn, Korter
56 000€
Viimsi vald, Korter
93 000€
Tallinn, Korter
Otse omanikult!
229 000€
Rae vald, Majaosa
271 000€
Tallinn, Korter

169 900€
Tallinn, Korter
173 900€
Tallinn, Korter
199 000€
Tallinn, Korter
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare