Postimehe andmeil sai veel kolmapäeva lõuna ajal koduleheküljelt vaadata, mis kirju oli kassa märtsist juulini saanud ja ise saatnud.

Sadade teiste hulgas oli ka Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia- ja onkoloogiakliiniku direktori Peeter Padriku kiri, mille sisuks olid ühe täisnimega mainitud naispatsiendi edasised ravivõimalused.

Padrik oli hämmastunud, et selline teave internetis avalikult üleval oli.

“Patsiendi isik ja tema probleem peaksid olema delikaatsed isikuandemd,” ütles ta Postimehele. “Kui pöördume mingi patsiendi suhtes haigekassasse, siis me ei soovi, et selle patsiendi isik ja probleem satuks avalikkuse ette.”

Andmekaitseinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Hillar Aarelaid oli dokumendiregistri sirvimise järel nördinud.

“Ma ei taha ropendama hakata, seepärast ütlen: oi sa pagan,” rääkis ta Postimehele.

Esimese sammune lubas ta pöörduda haigekassa poole palvega kodulehekülg sulgeda. Järgmisena pidas ta vajalikuks hakata selgitama, kas dokumendiregistrist võis saada delikaatseid isikuandmeid. Kui see on nii, siis osutub Aarelaiu sõnul vajalikuks kehtestada piirangud juurdepääsuks registrile.

Veerand tundi hiljem sulgeski haigekassa juurdepääsu dokumendiregistrile, kirjutas Postimees.

Registrit käsib haigekassal pidada avaliku teabe seadus, mis samas kohustab piirama juurdepääsu nii eraelulistele kui ka delikaatsetele isikuandmetele. Viimaste hulka kuulub teave inimese tervise kohta.

Haigekassa pressiesindaja Anne Osvet ütles Postimehele, et haigekassa teeb inspektsioonile järelepärimise dokumendiregistri kohta, saamaks teada, kas talitas valesti.

“Meie juristid on arvamusel, et me ei ole patustanud,” ütles ta. “Me tahame selle endale selgeks teha.”.