Haigekassa: annetajate abiga elule päästetud vähihaige Alari juhtum ei muuda midagi, raha tuleb suunata sinna, kus sellest on kasu rohkematele inimestele

Vähiravifondi "Kingitud elu" toetusel on haigekassa poolt mittekulutõhusaks peetud ravide kulutõhusust tõestanud mitukümmend patsienti. Tekib küsimus, miks ei võiks toimivat ravi toetada haigekassa, vaid jätavad vähihaigete elud sõltuma annetajatest.

Haigekassa pressiesindaja Liis Hinsbergi sõnul tuleb eelarve suurusest tingituna kaaluda, kas mõne ravimi maksumus on sellest saadava tervisekasuga vastuvõetavas tasakaalus. Iga ravimi suhtes tehakse aga otsus lähtudes sellest, kui suurt tõendatud efekti annab ravim kliiniliste uuringute andmetel, peale selle vaadatakse veel alternatiivsete ravivõimaluste olemasolu ning ravimi hinna ja efektiivsuse suhet ehk kulutõhusust.

Seega ei arvesta haigekassa mitte elavat näidet, mis tõestab ravimi võimekust konkreetse inimese puhul, vaid teeb oma otsuse üksnes üldiseid uuringuid arvestades.

Seejuures mainib Hinsberg, et inimese elu on hindamatu ja sellele ei saa juurde panna rahalist väärtust, mistõttu ei ole määratud ka piirhinda, millest alates haigekassa ravi ei toeta. "Küll aga on väga oluline hinnata seda, kas kõik ravimitööstuse pakutavad ravimid ja uued innovaatilised teenused omavad reaalset positiivset mõju patsiendi tervisele ning kas nende hind on ravikindlustuse eelarve võimaluste piires," möönab ta siiski.

Kolm ja pool aastat tagasi "Kingitud elu" fondi loonud Toivo Tänavsuu arvates võiks riik võtta fondilt üle nende ravide rahastamise, mis nähtavasti toimivad. Fondi abil on seni täiesti terveks ravitud 5-7 inimest ja on kümneid, kes on ravi abil saanud haiguse üle kontrolli ja elavad täisväärtuslikku elu. Haigekassa aga nende inimeste ravi ei võimaldanud.

Hinsbergi sõnul tuleb aga erandkorras ravimite hüvitamise puhul lähtuda solidaarse ravikindlustuse põhimõttest, et olemasolev raha tuleb investeerida sinna, kus sellest tõuseb kogu elanikkonda arvestades suurim tervisekasu. Seega - selmet võimaldada vähestele maksimaalset paketti, võimaldatakse kõigile võrdselt ligipääsetavaid variante.

"Erandkorras kompenseerime ravimeid enamasti juhtudel, kui Eestis puudub patsiendile vajalikul ravimil müügiluba ja seetõttu ei saa see kuuluda ka haigekassa ravimite loetellu või neid ravimeid, mis on kantud soodusravimite loetellu muudel tingimustel," märkis Hinsberg.

"Tänu erandkorras hüvitamisele saavad abi mitmed harvaesinevate haigustega inimesed. Näiteks 2016. aastal sai erandkorras ravimikompensatsiooni 2032 patsienti kogusummas 1,25 miljonit eurot."

Otsuse ravi toetamise mõttekuse kohta teeb ravimikomisjon, kuhu kuuluvad Eesti Arstide Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Patsientide Nõukoja, ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli ja sotsiaalministeeriumi esindajad.