Turvariski avaldanud Tšehhi teadlased on nüüdseks oma teadustöö avaldanud, mistõttu ohutase on nii palju kasvanud, et turvariskiga kaartide tarkvara tuleb ruttu uuendada.

Inimestel on vaja ruttu uuendada umbes 800 000 kaarti, aga kuna ressursse napib selle piisavalt kiireks teostamiseks, kaotavad sajad tuhnded peagi lihtsalt võimaluse ID-kaarti autentimiseks ja digiallkirjastamiseks pruukida.

Eesti Päevaleht, Õhtuleht ja Postimees on teema üksmeelselt tänastes juhtkirjades käsile võtnud ja üksmeelselt väljendavad need rahulolematust ka.

Üks asi on kriis ise, aga selle tagajärjed on pikas plaanis tõsised: paljud ei saa olemasolevat kaarti enam kasutada ning Eesti kui e-riigi maine saab tõsise hoobi.

EPL tõdeb nelja tähelepaneku toel, et Eesti e-purjekas on täna valmis üksnes soodsaks pärituuleks, mitte tormideks.

Juhtkiri nendib, et meie IT-mehed suudavad ka praegustes oludes endiselt "MacGyverit mängida", aga kriisireageerimiskavasid koostavalt riigilt ei ootaks selliseid meetodeid.

"See ei ole ainult ühe-kahe riigiameti rida, vaid Eesti riigi au ja väärikuse küsimus. Ometi pole siiani näha olnud, et peale ületunde tegevate IT-meeste ja juukseid katkuvate tavainimeste oleks näiteks valitsus või peaminister kriisi tõsidust isegi märganud."

Postimehe juhtkiri märgib, et ID-kaart kui Eesti kunagine edulugu on kujunenud tänaseks pigem hävingulooks.

"Eesti poliitikute ja ametnike sagedane viga on see, et üleliia suurt tähelepanu pööratakse sellele, kuidas üht või teist asja kommunikeerida. Neil, kes leiavad, et poliitika koosneb tänapäeval paljuski kommunikatsioonist, on kahtlemata õigus, ent tavakodaniku põhiootus poliitikutele ja riigiametnikele on siiski see, et töö saaks võimalikult tõhusalt tehtud," seisab juhtkirjas tabavalt.

Ka Õhtuleht tunnustab meie asjatundjate suutlikkust turvaauk paari kuuga kokku lappida, kuid märgib, et uuendamine käib üle kivide-kändude.

"ID-kaart on kohustuslik ning on iseenesestmõistetav, et selle dokumendi kõik funktsioonid ka toimivad. Riik peab pugema kasvõi nahast välja, et edasine uuendamine toimuks tõrgeteta. See on eelkõige riigi prestiiži küsimus, kui me ei taha, et meie IT-edulugu sulaks nagu kevadine lumi."