Haakristiga koos kadugu sirp ja vasar (täiend)

Mitmed Eesti poliitikud leiavad, et natsimärkide keelustamise asemel või sellega samal ajal peaks Euroopa mõtlema kommunistliku režiimi tegude hukkamõistmisele.

„Kui soovitakse haakrist ehk svastika Euroopas ja ühtlasi Eestis ära keelata, tuleks sellega algust teha haakristi sünnimaal Indias,” leiab suvel kostüümipeol natsivormi kandmisega pahameelt põhjustanud Keskerakonna tegevsekretär Mart Viisitamm.

Viisitamm soovitab „sellele libedale teele minnes” keelustada ka viisnurga ja punase värvi kasutamise. „Kommunistide ja natside üle võetud ajalooline sümboolika ei sisalda algselt seda informatsiooni, mille teatud pahaloomulised grupeeringud on sellele andnud,” nendib ta. „Seega on ajalugu ise andnud teatud sümbolitele tähenduse või seda tähendust muutnud — meeldib see meile kui eurooplastele või mitte. Ja kuidas ära keelata ajalugu?”

“Loomulikult ei meeldi mulle natsisümboolika eksponeerimine, aga administratiivse keeluga selle vastu võitlemine on määratud ebaõnnestumisele,” nentis Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. “Kui natsisümboolika hukkamõistu üldse käsitleda, siis aga kindlasti koos kommunistliku rezhiimi kuritegude ja sümboolikaga.”

Ka Reformierakonna peasekretär Kristen Michal ütleb, et Euroopa võiks pigem ja samal ajal mõelda kommunismi jubedate tegude ja tunnusmärkide keelustamise peale. „Kommunism on sama jubedaid tegusid teinud Euroopa riikidele kui natsistlik režiim,” lausub ta. ”Mõlemad tuleks igal võimalikul juhul hukka mõista. Eestile oleks oluline mõlema hukkamõist.”

Natsisümboolika ja selle taktitundetu eksponeerimine on Eestis tõepoolest probleeme tekitanud, nentis sotsiaalliberaalide saadikurühma liige Sven Mikser. Tema sõnul võiks kaaluda ka teiste avalikku vaenu õhutavate või teatud etnilisi või ühiskonnagruppe tarbetult solvavate sümboolikate keelustamist. „See vajab teema kainet arutelu, peaks hoiduma väga paranoilisest suhtumisest,” lisab ta.

Isamaaliidu juhi Tunne Kelami sõnul tuleb osata sümboolikast üle olla ja võidelda konkreetsete ideede ja tegudega. „Oluline on, et võrdselt suhtutakse kõikidesse inimsusevastaseid kuritegusid sooritanud organisatsioonidesse,” nendib Kelam. „Täna ei ole asjad tasakaalus — KGB ja nukogude võimu sümboolikaga meeneid müüakse avalikult kui toredaid retromeeneid,samas kui natsisümboolika puhul oleks see mõeldamatu.”

„Keeldudega ei saa midagi ära teha, tuleb ühiskonnaliikmete teadlikkust kasutada, et nad teavad mida kuhu riputavad,” leiab rahvaliitlane Jaak Allik. „Keelud tavaliselt annavad vastupidise efekti, muudavad asja põnevamaks. See annab võimaluse nende kasutamisel näidata protesti ükskõik mille vastu.”

Allik on ka skeptiline kommunismisümboolika võimaliku keelustamise suhtes. „Aga kas me siis sel juhul Pekingi olümpiamängudele läheme,” küsib ta. „Ja siis kas ütleme, et Hiina saatkond ei tohi lippu heisata?”

„Mul ei ole erilist usku sellesse, et keelud midagi aitaksid,” nendib ka sotsiaaldemokraatliku erakonna pressiesindaja Olari Koppel. „Pigem on tegemist haridusliku küsimusega.”

Euroopa Komisjoni asepresident, sise- ja justiitsvolinik Franco Frattini avaldas esmaspäeval toetust Saksa poliitikute ettepanekule keelustada Euroopa Liidus natsisümboolika kasutamine.

Saksamaal on natsisümbolite kandmine juba praegu seadusega karistatav. Saksa poliitikud on reageerisid läinud nädalal Briti ajalehtedes ilmunud pildile prints Harryst sõjaaegses Saksa vormisärgis ja haakristiga käesidemes äärmiselt valuliselt.