Linnaosa vanema Marek Jürgensoni sõnul võib Õismäel ringi liikudes näha elamute naabruses autosid, mille hüljatud välimus, tühjenenud rehvid ja tolmunud esiklaasid annavad tunnistust, et sõidukit pole juba ammu kasutatud.

„Nende hulgas on nii lagunenud romusid, kui veel ressurssi omavaid masinaid, mida omanikud aga ei näi hetkel vajavat. Tarbetult seisvad sõidukid võtavad hoovialal hinnalist ruumi ja seetõttu tuleb õhtul oma autole kohta otsivatel elanikel parkida majast eemale, selle asemel, et kasutada kodule lähedale jäävat parklat. Meelitades ligi vandaale, suurendavad mahajäetud autod piirkonna kriminogeensusriski, ka ei kaunista need linnapilti,“ selgitas Jürgenson hüljatud autode poolt tekitatud probleeme.

Haabersti linnaosa vanem koputab omanike südametunnistusele ning soovitab vabastada elumajade vahelised alad tarbetult seisvatest sõidukitest, et igapäevaselt autot vajavad elanikud saaksid potentsiaalseid parkimiskohti eesmärgipäraselt kasutada. „Kui auto peab pikemalt seisma, kas siis peremehe eemalviibimise või haiguse tõttu, võiks sellele leida alalise koha mujal. Samuti tuleks kaaluda hetkel mitte vaja mineva masina müüki, sest auto väärtus kahaneb ilmastiku ning pahatahtlike inimeste meelevalda jäädes kiiresti,“ arvab Jürgenson.

Väike-Õismäe elurajoon ehitati põhiliselt aastatel 1974-1977, kui autostumine polnud veel probleemiks ning seepärast ei projekteeritud majadevahelisele alale piisavalt parkimiskohti. Kuigi korteriühistud ning linnaosa valitsus on püüdnud olukorda parandada, jääb kodulähedaste parkimiskohtade defitsiit üheks Haabersti korruselamute tõsisemaks probleemiks.