Juba kevadest on Gustav Adolfi Gümnaasiumi vanematekogu omaalgatuslikult otsinud võimalusi hankimaks koolile uued arvutid. Raha uute arvutite ostuks pole aga kusagilt võtta.

Kooli eelarvesse töövihikute tasuliseks muutmise näol lisa leida või soovitud arvuteid hoopis rentida on plaanidest kõrvale jäetud. Vanematekogu esimehe Ardo Reinsalu sõnul ei lahendaks see probleemi ning tooks endaga kaasa teised finants- ja halduskulud.

Et kooli eelarve uute arvutite ostu ei luba ning abi pole oodata ka haridusministeeriumist ega Tallinna haridusametist, kaalutakse võimalust vajaminev summa lapsevanemate käest kokku koguda. Plaanitud umbes saja arvuti ning vajaliku lisatehnika ostuks kuluv 66 000 eurot tähendaks õpilaste vahel võrdselt jagatuna ligikaudu 65 eurot lapse kohta.

"Aga igal juhul peaks iga klassi vanemad koguma kokku 1940 eurot 2013. aasta oktoobri lõpuks," kirjutas vanematekogu esimees Reinsalu. "Kui me tõesti tahame, et meie lapsed käiksid linna parimas koolis, siis ei ole ju palju ka omalt poolt anda parim panus selle kooli töökorraldusse ja tekitada linna parim töökeskkond."

Kool lapsevanematelt annetusi ei küsi

Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur kinnitab, et kool lapsevanematelt raha ei küsi. Küll on aga omaalgatuslik kogumine juhtkonna sõnul suuremeelne ja teretulnud.

Kooli võimetust arvuteid omal jõul hankida põhjendab Hendrik Agur kitsa eelarvega. "Gustav Adolfi Gümnaasiumi IT-alane eelarve piirdub vaid 2000 euroga aastas," nendib Agur. Väidetavalt pole abi ka Tallinna linnalt saadavate mõnetuhande euro suurustest toetustest.

Hetkel on kooli kasutuses eelarve võimekuse piirides hangitud arvutid ning 2008. aastal haridusministeeriumi, Tartu ülikooli ning Tiigrihüppe Sihtasutuse korraldatud uuringuprojekti raames koolile kingitud rüperaalid.

Direktori sõnul leiaksid uued arvutid kasutust igas klassis õpetaja laual ning õpilastele loodetakse võimaldada korralik arvutiklass. Hetkesest arvutiklassist funktsioneerib direktori sõnul vaid pool.

Küsimuses, kas igalt lapselt võrdse summa kogumine õpilaste arvutikasutuse jagunemist vaadates õiglane on, Agur probleemi ei näe. "Arvutipõhine õpe toimib meie koolis jõudsalt juba esimeses klassis," kinnitab direktor. Tõsiasjale, et koguka summa maksnud gümnaasiumiõpilane saaks uutest arvutitest rõõmu tunda vaid loetud aastad, vastab direktor, et elu olevat selline.

Lapsevanem: mis järgmiseks - uued aknad?

Gustav Adolfi Gümnaasiumi algklassides õppiva lapse isa Marko (nimi muudetud, toimetusele teada) loodab, et projekt heakskiitu ei näe. "Maksan meeleldi lapse ekskursioonide ja õppesõitude eest, aga kooli elementaarse põhivara oma taskust kinnimaksmisele olen põhimõtteliselt vastu," avaldab lapsevanem vastumeelt. Noore õppuri isa ei pea suurt hulka arvuteid koolile ning õpilastele vajalikuks, veel vähem, kui raha selleks peab tulema lapsevanematelt. Marko kardab ka, et säärane rahakogumine võib lumepallina veerema minna.

"Mis on järgmiseks? Alustuseks kogume raha uute arvutite tarbeks, siis juba akende vahetuseks ja nii see läheb."

Haridusministeerium: Vanematelt raha võtmine on eetiliselt õhkõrnal piiril kõndimine

"Arvutipark on otseselt kooli õpikeskkonna osa ja selle kujundamine ja arendamine on seadusest lähtuvalt kooli omaniku, ehk antud juhul kohaliku omavalitsuse roll," ütleb haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna juhataja Irene Käosaare Delfile.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses seisab punkt, et kooli õppekava alusel munitsipaal- või riigikoolis toimuvas põhi- või keskharidusõppes osalemise eest ei tohi nõuda kaasrahastamist õpilaste või vanemate poolt.

Haridusministeeriumi sõnul pole probleemi, kui raha maksavad vaid need vanemad, kes seda ise soovivad. Kuid kui vanemale on see tehtud kasvõi vaimse surve moel kohustuslikuks, on see igati taunimisväärne.

Selleks, et tagada rahakogumise läbipaistvus, soovitab haridusministeerium kindlasti antud otsust kaaluda Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoolekogul, kuhu kuuluvad nii vanemate, õpilaste kui õpetajate esindajad ning millel on pädevus võtta vastu otsuseid kooli vanemate nimel.