Gümnaasiumides säilivad venekeelsed klassid

Riigikogu võttis hoolimata Isamaaliidu teravast kriitikast vastu Keskerakonna algatatud seadusemuudatused, mis lubavad gümnaasiumidel moodustada vene õppekeelega klasse.

Keskerakonna fraktsiooni liikmete Peeter Kreitzbergi, Mihhail Stalnuhhini ja Vladimir Velmani algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused näevad ette, et gümnaasiumiastmes on õppekeeleks eesti keel, kuid munitsipaalkooli gümnaasiumiastmes või nende üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel.

Stalnuhhini sõnul sõltub vene õppekeelega klasside arv kohalikest asjaoludest. Neid võib alla ühes koolis kas üks või kaks, lisas ta. Stalnuhhini sõnul puudutab seaduse muudatus umbes 30 kooli. Need asuvad Narvas, Tallinnas ning mujal Põhja- ja Kirde-Eestis.

Riigikogus 44 poolt- ja 34 vastuhäälega vastu võetud seaduse muudatused annavad loa muus keeles toimuvaks õppetööks valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel. Vastava ettepanku kohalikule volikogule teeb kooli arengukavast lähtudes gümnaasiumi hoolekogu.

Isamaaliidu fraktsiooni seisukohalt on erandite võimaldamine üleminekuajal eestikeelsele gümnaasiumiharidusele vale ja enneaegne signaal. See kahjustab eeskätt nende koolide motivatsiooni, kes on astunud tõhusaid samme üleminekuks eestikeelsele õppele, leiab Isamaaliidu fraktsioon. Isamaaliit tegi ettepaneku üksikutes klassides muu õppekeele lubamine eelnõust välja jätta.

Isamaaliidu fraktsiooni liikme Lauri Vahtre (pildil) sõnul on eelnõu selge signaal Venemaale, et Eesti on järeleandmisteks valmis. Lisaks venekeelsetele klassidele näitab Vahtre sõnul seda ka keeletunnistuste tähtaja pikendamise kavatsus ja sisserände piirarvu alt pere vabastamine.

Isamaaliitlase Aimar Altosaare sõnul võib eelnõu mõte olla venekeelse gümnaasiumi tugevdamine Eestis. Ka isamaaliidu fraktsiooni liikme Kalle Jürgensoni sõnul annab eelnõu võimaluse muukeelsele haridusele gümnaasiumis. Jürgensoni sõnul võib olla eelnõu järg muukeelse hariduse seadustamine kõrgkoolides.

Rahvaliidu fraktsiooni liikme Jaan Pööri sõnul võib just ametnike vastuseis takistada gümnaasiumis eesti keele õpet. Pööri väitel on õpilastel ja õpetajatel huvi olemas, kuid sageli jääb asi ametnike ja nendepoolse kontrolli taha. Stalnuhhini sõnul läheks see programm maksma kümneid miljoneid kroone.

Stalnuhhini sõnul on eelmine võimuliit eesotsas Isamaaliiduga teinud kõik, et muulaste eesti keele õppimine ei paraneks. Stalnuhhini sõnul on näiteks paljud eesti keele õpetajad oma palgas kaotanud.

Kehtiv seadus näeb ette, et põhikoolis, põhikooli üksikutes astmetes ja põhikooli üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel, gümnaasiumis vaid eesti keel.

Reformierakonda kuuluva kultuurikomisjoni liikme Andres Taimla sõnul on haridusminister Mailis Rand komisjonile lubanud, et algatab eelnõu, mis täpsustab muukeelsele gümnaasiumile üleminekut ja kirjutab need protseduurid lahti.

Taimla ütles, et riik on valiku ees, kas jätkata kindlate tähtaegadega, mis põhjustab pingeid, või läheneda liberaalsemalt. Taimla lisas, et sama eelnõu kiitis omal ajal heaks ka endise kolmikliidu koalitsiooninõukogu. Samas märkis Vahtre, et eelmine koalitsiooninõukogu toetas ainult eelnõu esimese lugemise lõpetamist.