Tallinlase Mardi* sõnul on ta rääkinud Eestis elavate Gruusiaga seotud inimestega, kelle sõnul on see väga levinud probleem. „Praegu ei ole keegi saanud – sugulased-tuttavad ei saa tavalist küllakutseviisatki,” väitis Mart. Nii tundub mehele, et saatkond ei tee oma tööd.

Esimese küllakutse saatis Mart abikaasa õemehele 7. novembril ja sugulane esitas viisataotluse sellest paar päeva hiljem. Möödus nädal ja taotleja sai saatkonnast kätte vastuse, milles teatati, et viisa andmisest keelduti. Keeldumise aluseks nimetati asjaosaliste jaoks üllatav põhjus: „Üks või mitu liikmesriiki leiavad, et Te kujutate ohtu ühe või mitme liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2016/399 (Schengeni piirieeskirjad) artikli 2 punktis 21, või rahvusvahelistele suhetele.”

Miks peetakse Mardi sugulast julgeolekuriskiks, viisast keeldumisest välja ei tule. Mardi sõnul on viisa andmisest keeldumine äärmiselt veider, sest külla kutsutul on Gruusias töö, pere, naine, kes on pealegi lapseootel, nii et lahkumiseks pole põhjust. Samuti pole ta Mardi kinnitusel kunagi midagi kriminaalset teinud, mistõttu teda julgeolekuohuks võiks pidada. Seepärast kahtlustab Mart, et taotlust ei vaadatud läbigi.

Pärast esimest eitavat vastust saatis Mart saatkonda kirjaliku kaebuse, milles muu hulgas küsis, miks viisa andmisest keelduti, kuid vastust pole ta saanud. Samuti helistas ta saatkonda: Mardiga rääkinud inimene ei osanud aga arvata, miks viisat ei antud, ja soovitas taotluse uuesti sisse panna. Seda mõni päev hiljem tehtigi ning novembri lõpus tuli taas vastus, et viisa andmisest keelduti. „Nõukogude ajal oli ka lihtsam viisat saada, kui praegu Gruusiast siia,” kommenteeris Mart.

Välisministeerium on samas Eesti saatkonna Tbilisis tööga rahul ja statistika Mardi sõnu ei kinnita. Nimelt on tänavu saatkonnale esitatud kokku 2083 viisataotlust ja viisa andmisest on keeldutud vaid 241 korral. Novembris esitati 183 taotlust, mille puhul viisa andmisest keelduti 32 korral. Ministeeriumi kinnitusel kõigub nii taotluste kui ka keeldumiste arv aastate lõikes samas suurusjärgus (vaata graafikut all pool).

Kui enamik taotlejaid siiski saab viisa, siis miks ei antud seda Mardi abikaasa õemehele? „Saatkonna kõige olulisemateks kaalutlusteks viisataotluste läbivaatamisel on püüda võimalusel vältida kuritegelike kavatsustega isikute pääsemist Schengeni riikidesse ning takistada ebaseaduslikku sisserännet,” kommenteeris välisministeeriumi pressiesindaja Sandra Kamilova. Õhku jääb seega veel küsimus, miks Mardi sugulast ikkagi julgeolekuriskiks peetakse.

Kas saatkonda ei lasta sisse?

Kui viisast keeldumine kõrvale jätta, siis on Mardi sõnul Tbilisis asuva Eesti saatkonna suur probleem see, et seal ei pääse vastuvõtule. Seda koges Mart enda sõnul kevadel omal nahal. „Mind ennastki ei lastud sinna saatkonda sisse Eesti passiga,” meenutas ta märtsikuist juhtumit.

Saatkonda helistades selgitati mehele, et vastuvõtule pääsemiseks tuleb internetis aeg kinni panna. Mardil tekkis aga küsimus, kas ka paljaks varastatud kodanik peab nädal aega tänaval vastuvõtule pääsemist ootama. Mehe kogemus on seejuures, et vastuvõtule ei pääse ka vastuvõtuajal. „Vastuvõtuaeg on seal nädalas pool tundi ja sellel ajal pole seal ka kedagi kohal, viidatakse kohalikele pühadele.”

Välisministeeriumi kinnitusel võetakse aga viisataotlusi Eesti saatkonnas Tbilisis vastu mitte pool tundi nädalas, vaid esmaspäevast reedeni kell 10.30 kuni 13 ehk 2,5 tundi igal tööpäeval. „Seejuures on taotlejatel lisaks e-kirja ja telefoni teel broneerimisele võimalik soovi korral iseseisvalt veebis broneerida taotluse esitamine neile sobival ajal,” osutas Kamilova. „Kui töökoormus seda võimaldab ja see on piisavalt põhjendatud, siis on vahel erandkorras võimaldatud ka viisataotluse esitamist ilma eelneva broneeringuta.”

Kamilova sõnul on konsul saatkonnas enamasti kohal ja vastab meelsasti nii telefoni, e-posti teel kui ka vahetult saatkonda pöördujatele.

* Nimi muudetud.