Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3825 inimest, kellest 43 protsenti olid lapsed. Kui arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 22 protsenti, siis grippi haigestunute osa nende hulgas kolmekordistus.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on tõusnud muude viiruste seas nüüdseks 59 protsendini. RS-viiruseid on ringlevate viiruste hulgas veidi üle 24 protsendi.

Muutused on toimunud ka ringlevate gripiviiruste hulgas, kus seni domineerinud B-gripi viiruse osakaal on hakanud pisut langema ja A-gripi viiruse osakaal tõusma. Kuna A-gripi viirus on suurema levikuohuga, võib oodata lähinädalatel haigestumiste olulist kasvu.

Praegu domineerivad Eestis üheaegselt kolm gripiviirust: B-gripp, A-gripi viirus alatüüp H1N1 ning A-gripi viiruse alatüüp H3N2.

Laboratoorse kinnituse sai eelmisel nädalal 128 gripijuhtu, neist 52 korral oli tegu A- ja 76 korral B-gripi viirusega. Täpsemalt määratleti neli A-gripiviirust, nendest kaks osutusid alatüübiks H1N1 ning kaks olid alatüübid H3N2.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 311 korral, neist 92 korral on olnud tegu A- ja 219 korral B-gripi juhuga.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Põlva-, Tartu-, Lääne- ja Virumaal ning Tallinnas. Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse jätkuvalt madalaks ning gripilevikut piiratuks.

Gripi tõttu on intensiivravi vajanud kuus inimest

Hooaja algusest on gripi tõttu haiglaravi vajanud 83 inimest, neist üle 60 protsendi on olnud vanemaealised ja tööealised inimesed. Kuni nelja-aastastest lastest on haiglaravi vajanud 19 ehk 22,9 protsenti, 14 patsienti ehk 16,9 protsenti olid viie- kuni 14-aastased.

Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kokku kuus inimest vanuses 47–82 eluaastat, neist viis inimest kuulusid riskirühmadesse. Kolm vanemaealist patsienti on raskete kaasuvate haiguste tõttu surnud, neist ükski ei olnud vaktsineeritud.