Grippi haigestumine kasvab, intensiivravi on vajanud kümme inimest

 (5)
Gripp ja nohu
Gripiga kodusFoto: Argo Ingver

Terviseameti andmetel grippi haigestumine kasvab ega ole veel lage saavutanud. Intensiivravi on vajanud praeguseks kümme inimest.

Aasta esimesel nädalal 31. detsembrist 6. jaanuarini pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3269 inimest, kellest 43,5 protsenti olid lapsed. Haigestunute arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 30 protsenti ja grippi haigestunute arv seitse protsenti.

Suhteliselt väikest ambulatoorsete pöördumiste arvu ja laste madalamat osakaalu haigestunute seas võib seostada pühade ning koolivaheajaga – laste kui potentsiaalsete viiruselevitajate kodus püsimine piiras ka viiruse levikut.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 247,8. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Järvamaal ja Tallinnas.

Grippi haigestumine ei jõudnud veel kõrghooajani ja haigestumine on endiselt tõusutrendil.

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 72,5 protsendini.

Laboratoorselt kinnitati 261 A- ja kuus B-gripi viirust. Täpsemalt määratleti 16 A-gripi viirust, neist 14 olid alatüüp H1N1 ning kaks A-alatüüp H3. Praegu domineerib Eestis A-gripiviiruse alatüüp H1N1, mis on ringluses alates 2009. aastast ja sai toona tuntuks kui seagripp.

Kokku on hooaja algusest haiglaravi vajanud 236 patsienti, neist üle 69,5 protsendi on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.

Terviseametile laekunute andmetel on gripi tõttu intensiivravi vajanud 10 inimest vanuses 34–64 eluaastat, neist kõik kuulusid riskirühmadesse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare