Gripp on sel talvel ja kevadel nõudnud Eestis juba 74 inimelu
Gripi tõttu on intensiivravi vajanud sel hooajal 179 inimest, neist üks 13-aastane laps, 22 inimest vanuses 20 -64 eluaastat, ülejäänud 156 ehk 87,2% olid vanemad kui 65 eluaastat. Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi suhtes riskirühma kas vanuse ja/või kaasuvate haiguste tõttu.
14. nädalal (2-8.04.2018) pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 5258 haigestunut, neist ligi 44 protsenti olid lapsed.
Kui haigestunute üldarv vähenes vaid kolme protsendi võrra, siis grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine vähenes nende hulgas vastavalt 18 ja 15 protsenti.
Terviseameti gripispetsialisti Olga Sadikova sõnul oli eelmine nädal selle aasta esimene, mille jooksul ei täheldatud haigestumuse kasvu üheski vanusrühmas. „Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüd hinnata madalaks, kuid levikut endiselt laialdaseks,“ ütles Sadikova.
Ringlevate viiruste etioloogilises struktuuris jätkus gripiviiruste osakaalu aeglane langus. Gripiviiruste osakaal moodustab 64 protsenti kõikidest ringluses olevatest viirustest.
Laboratoorse kinnituse said eelmisel nädalal 362 gripiviirust, neist 231 olid A- ja 131 B-gripiviirused.
Muudest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli haigestumine valdavalt seotud RS-viirusega.
Hooaja algusest gripi tõttu on hospitaliseeritud 1560 inimest, neist 173 on lisandunud viimase kolme nädala jooksul.
Kõikidest haiglaravi vajanutest üle poole ehk 873 on olnud vanemaealised. Tööealisi inimesi on olnud 294, väikelaste hulgas, vanuses 0-4 eluaastat on vajanud haiglaravi 250, vanuses 5-9 aastat on olnud 105 väikest patsienti. Kõige vähem on olnud haiglaravi vajanuid 10-19 aastaste hulgas, kokku 38.
Gripi tõttu on intensiivravi vajanud sel hooajal 179 inimest, neist üks 13-aastane laps, 22 inimest vanuses 20 -64 eluaastat, ülejäänud 156 ehk 87,2% olid vanemad kui 65 eluaastat.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on sel hooajal surnud 74 inimest. Lahkunute mediaanvanus on 79 eluaastat. Haiglaravi kestvus oli inimestel keskmiselt 7,2 päeva (1-37päevani).
Kõik intensiivravi vajanud kuulusid gripi suhtes riskirühma kas vanuse ja/või kaasuvate haiguste tõttu. Üks inimene oli väidetavalt eelnevalt terve. Informatsioon kaasuvate haiguste kohta puudus 8 inimesel, neist 6 surid.
Põhiliseks riskifaktoriks on olnud südame-veresoonkonnahaigused, neist puhtalt südamega seotud probleemid olid 44 patsiendil, teistel patsientidel lisandus üks või kaks muud patoloogiat. Muudest patoloogiatest olid esikohal krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, onkoloogia, neerupuudulikus, diabeet.
18 inimest on sattunud gripi tõttu intensiivravisse hooldekodudest, neist 9 surid.
Eelmisel talvel suri Eestis grippi 47 inimest.
