Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 inimest
Aasta algusest alanud grippi haigestumise kasv jõudis möödunud nädalaks märkimisväärse haigestumuse tõusuni. Gripi ja gripitaoliste haigestumiste arv kasvas eelmisel nädalal 65 protsendi võrra, mis näitab, et gripi kõrghooaeg on käes.
Grippi haigestumise intensiivsust saab nüüdsest hinnata keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumus on jätkuvalt tõusutrendil.
Keskmine haigestumus Eestis 100 000 elaniku kohta oli möödunud nädalal 470,3. Keskmisest oluliselt suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Põlvamaal, Tallinnas, Harju-, Tartu- ja Jõgevamaal.
Haigestunute hulgas on enim kuni 5-aastaseid lapsi, kuid haigestunute juurdekasv toimub kõikides vanusrühmas.
Eelmisel nädalal kinnitati laboratoorselt 367 gripijuhtu, neist 69 juhul oli tegemist A- ja 298 juhul B-gripi viirustega. Täpsemalt määratleti seitse A-gripi viirust, nendest neli olid A-gripi viiruse alatüübid H1N1 ja kolm H3N2.
Kõikidest hingamisteede viirusnakkuste tõttu laborisse saadetud positiivse kinnituse saanud proovidest 72 protsenti moodustasid gripiviirused.
Praegu ringlevad Eestis üheaegselt kolm gripiviiruse tüüpi: A-gripi viiruse alatüüp H1N1, B-gripi viirus ja A-gripi viiruse alatüüp H3N2. Endiselt domineerib B-gripiviirus, millega on seotud grippi haigestumine eeskätt Lõuna-Eestis.
Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu vajas möödunud nädalal arstiabi 6188 inimest, haigestunute üldarv kasvas 33 protsendi võrra.
Terviseametile laekunute andmete põhjal on sel hooajal gripi tõttu intensiivravi vajanud 31 inimest vanuses 47–92 eluaastat, neist 29 kuulusid riskirühmadesse.
Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 inimest. Kõik kuulusid riskirühmadesse ja keegi neist ei olnud vaktsineeritud. Sel hooajal on intensiivravi osakonda sattunud kuus inimest hooldekodudest, neist kolm surid.
