Gripihaiged ummistavad haiglate erakorralise meditsiini osakondi

 (262)
Gripihaiged ummistavad haiglate erakorralise meditsiini osakondi
Gripihooaeg hakkab jõudma haripunkti, kiirabil, haiglate EMO-del ja perearstidel on käed-jalad tööd täisFoto: Irina Mägi

Gripihooaeg hakkab jõudma haripunkti ja Eesti haiglate erakorralise meditsiini osakonnad ning perearstid töötavad maksimumkoormusel. „Kardan, et see nädalavahetus tuleb väga raske,” nentis PERHi erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Vassili Novak.

Kui möödunud nädala kohta andis terviseamet teada, et grippi ja ülemiste hingamisteede viirustesse haigestunute osakaal nädalaga kahekordistus, siis sel nädalal on haigestumine veel kõvasti kasvanud. Juba möödunud nädalal oli viiruste seas peamiseks pahategijaks gripp, mille osakaal muude viiruste seas oli 70 protsenti. Enim on diagnoositud B gripiviirust, vähem A gripiviirust ja RS viirust.

„Öösel tõusis lapsel väga kõrge palavik, ta hakkas sonima ega olnud enam adekvaatne,” rääkis Delfile üks lapsevanem, kes oma alla kaheaastasele lapsele sel nädalal kiirabi kutsus. Kiirabibrigaad vaatas lapse üle, kuid nentis, et haiglasse ei ole mõtet last viia – haigla olevat raskelt grippi põdevaid väikelapsi pungil täis, enamik neist raskemas seisus kui see konkreetne pisike patsient.

Tallinna Lastehaigla EMOst öeldi Delfile, et ootejärjekorrad on tõesti pikad ja arstid üle koormatud.

PERHi erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Vassili Novak nentis, et gripihooaeg on laine harjal ja gripile või teistele viirustele viitavate sümptomitega pöördujaid on EMOs palju. Samas ei ole Novaki sõnul veel midagi erakorralist lahti, tegu on tavalise talvise gripihooajaga. Järjekord on PERHi EMO-s praegu siiski väga pikk, ja kuna nädalavahetus, mil perearstile ei pääse, seisab ees, siis ilmselt ainult hullemaks läheb. „Kardan, et see nädalavahetus tuleb väga raske,” tõdes Novak.

Seotud lood:

Novak märkis, et kuigi gripp tekitab kohutavat enesetunnet, ei pea selle pärast reeglina erakorralise meditsiini osakonda pöörduma, sest perearst saab korraldada lihtsa ja tõhusa ravi Tamifluga. Eriti on sellest kasu, kui ravi alustatakse võimalikult varakult. Küll aga võivad haiglaravi vajada väikelapsed ja krooniliste haigustega inimesed, eelkõige eakad, sest nende organism ei pruugi ägeda haigestumise korral hakkama saada. Mõistlik on eelnevalt siiski konsulteerida oma perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonil.

Kiirabi kutsuda või haiglasse tasub Novaki sõnul pöörduda siiski ainult eriti rasketel juhtudel, näiteks siis, kui tekib püsiv õhupuudus/hingeldamine või ekstreemne nõrkus, mil haigestunu ei suuda enam isegi mitte tualetti minna. Haiglas on praegu inimesi, kelle kopsud on saanud gripi tüsistuse tõttu sedavõrd kahjustada, et patsiendid vajavad masinhingamist.

Lapsed peaksid EMOsse pöörduma juhul, kui neil on püsiv, alandajatele allumatu kõrge palavik ning laps muutub loiuks. Samuti juhul, kui lapsel on krambihoog, õhupuudus või hingeldamine. Väikelaste puhul peaks kindlasti kiirabile helistama, kui lapsel on rektaalselt mõõdetud üle 40,5 kraadine palavik.

PERHi Infektsioonikontrolli talituse juhataja dr Mait Altmets nentis, et eelmiste hooaegade kogemusele tuginedes ei ole hooaja tipp veel käes ning haigestunute arv aina kasvab.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri nentis, et võrreldes eelmise nädalaga on grippi haigestumine kindlasti kasvanud, täpsema statistika saab anda järgmise nädala alguses. „Väikeste lastega peaks praegu kindlasti vältima avalikes kohtades käimist, kui vähegi võimalik,” nentis Saluri.

Eelmise nädala lõpu seisuga oli tänavu gripi tõttu vajanud haiglaravi 121 patsienti. Haiglaravivajanutest 57 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised, ülejäänud olid lapsed.

Millal helistada imiku ja väikelapse haiguse puhul kiirabisse?

- Kui lapsel on üle 40,5 kraadi palavikku
- Kui laps on loid või ei reageeri
- Lapsel tekivad krambid (keha jäigastub, silmad pöörlevad pahupidi, jäsemed liiguvad kaootiliselt)
- Laps nutab lohutamatult juba 2-3 tundi järjest
- Laps nutab nagu valu korral, kui teda puudutatakse või tõstetakse
- Laps nuuksub või oigab ning see ei ole seotud käitumisega
- Nahale on tekkinud punakaspruunid laigud
- Tekkinud on tugev peavalu (eriti koos oksendamisega)
- Lapsel on suur süljevoolus ja ta keeldub joomast
- Laps paneb vastu, kui ta kaela rinna poole liigutatakse (kaela jäikus)

Mis on gripp?

Gripp on äge viiruslik haigus. Haiguse tundemärkideks on kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripp on raskema kuluga kui külmetushaigus, gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste pulmonaalsete ning kardiovaskulaarsete haiguste ägenemine. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid hospitaliseerimised ja surmajuhud tekivad peamiselt kõrge riskiga isikute grupis, eeskätt eakad, krooniliste haigustega inimesed.

Loe veel

Haiguse leviku tõkestamisel on olulisel kohal järgida enesehügieeni, st pesta käsi või kasutada antiseptikumi, hoiduda rahvarikastes kohtades käimisest, vältida kontakte haigusnähtudega inimestega, aevastamisel või köhimisel katta suu. Haiglas olevaid lähedasi tasub külastada ainult ise terve olles.

Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused, nendest viimane on stabiilse antigeense struktuuri ja väiksema leviku potentsiaaliga. Pandeemilise potentsiaaliga on eeskätt A-gripi viirused. Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Allikas: PERH, www.vaktsineeri.ee, SA Tallinna Lastehaigla

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare