Gripi vastu vaktsineerib Eestis end kaduvväike osa inimestest

Terviseameti teatel on grippi haigestunute arvu juurdekasv aeglustunud, kuid gripi kõrghooaeg võib saabuda veebruari lõpul või märtsi algul, hoiatab terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Tänavu ei ole grippi haigestumine nii suur kui oli möödunud aastal. “Arvestades seda, et enamiku haigusjuhtudes põhjustab seesama viirus, mis ringles möödunud aastal, aga sel aastal ei ole see viirus enam pandeemiline, vaid on muutunud hooajaliseks, siis seetõttu on haigusjuhtumite arv on väiksem ja haiguse raskus on väiksem,” rääkis Kutsat Delfile.

Hoolimata möödunud aastal valitsenud gripipaanikast ei ole Eesti inimesed end rohkem vaktsineerima hakanud. „Seesama häda püsib,“ lausus Kutsar. „Kui 2008. aastal laskis end hooajalise gripi vastu vaktsineerida 1,6 protsenti Eesti elanikest ja möödunud aastal 2,6 protsenti — sest hirm oli naha vahel —, siis 2010. aastal vaktsineeris end 1,4 protsenti.“

“Vaktsineerimine on kõige tõhusam võte hoidmaks ära grippi haigestumist ja tüsistusi,” leiab Tõstamaa perearst Madis Veskimägi.

“Eestis on kombeks, et vaktsineerib end kaduvväike protsent inimestest, samal ajal kui mujal maailmas tehakse seda kümneid kordi rohkem. Eriti riskirühma kuuluvad inimesed vaktsineerivad end mujal maailmas korralikult,” rääkis Veskimägi Delfile. “Meil kiputakse kisama siis, kui vaktsiini pole, aga kui vaktsiin on olemas ja seda pakutakse, siis öeldakse, et meil ei ole seda vaja. Praegu on jälle häda käes just neil, kes jäid eelmine aasta vaktsineerimata.”

Kuulo Kutsari sõnul minnakse liiga kergekäeliselt haigena tööle. “Poolhaigena minnakse tööle ja selle tulemusena ollakse teisel-kolmandal päeval väga raskelt haiged ega ei suudeta enam tööle minna,” rääkis Kutsar.