Ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus 11.–17. veebruarini arsti poole 5801 inimest, pöördunutest 43,1 protsenti olid lapsed. Eelnenud nädalal ehk 4.–10. veebruarini pöördus arsti poole 5978 inimest.

Grippi haigestumuse intensiivsust võib hinnata keskmiseks ja geograafilist levikut laialdaseks, Eesti keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 439,8.

Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas, Läänemaal, Raplamaal, Tartumaal, Põlvamaal ja Viljandimaal.

Haigestumise kasvu märgiti Narvas, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Mujal püsis haigestumine stabiilsena või oli langustrendis.

Grippi haigestumine kasvas endiselt haigestumine vanemaealiste inimeste hulgas, teistes vanusrühmades püsis haigestumine samal tasemel.

Laboratoorse kinnituse said 398 gripiviirust, neist 394 olid A- ja 4 B- gripiviirus.

Täpsemalt määratleti 11 A-gripi viirust, nendest kõik olid A-gripiviiruse alatüüp H1N1. Gripiviirustest tingitud haigestumiste osakaal langes nädalaga 73,7 protsendilt 71,5 protsendile, selle arvelt suurenes haigestumine muude viiruste tõttu. Muudest viirustest levisid enim RS-viirused, mille osakaal tõusis 17,1 prontsendini.

Tervise ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel hospitaliseeriti hooaja algusest gripi tõttu kokku 963 inimest. 57,2 protsenti haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat, 15,6 protsenti tööealised ja 25,7 protsenti vanemaealised patsiendid.

Alates jaanuarist on 10 haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 70 inimest vanuses 3–95 eluaastat. Mediaanvanuseks on 68,9 aastat.

Kahe inimese kohta puudusid andmed kaasuvate haiguste kohta, ülejäänud patsiendid kuulusid riskirühmadesse. Põhiliseks riskifaktoriks on südameveresoonkonna haigused (34 inimesel ehk 48,6 protsenti), järgnesid diabeet (14 inimest), onkoloogilised probleemid (10 inimest) ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus.

Keskmine intensiivravi kestus oli 9,3 päeva.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumust intensiivseks Prantsusmaal, Ungaris, Luksemburgis, Rumeenias, Maltas ja Saksamaal.

Madalaks hindab haigestumuse Bulgaaria, Island, Iirimaa, Inglismaa ja Portugal. Ülejäänud riigid hindavad haigestumus intensiivsust keskmiseks.