"See dokument avab Ilvese inimlikuma ja mõistetava palge. Et seal taga on inimene reaalsete murede ja kõhklustega, mis teeb minu jaoks ta ausalt öeldes sümpaatsemaks," ütles Gräzin Delfile.

"Positiivne on kahtlemata see, et selliseid jutte on Ilvese kohta räägitud. Vastab tõele. Need dokumendid näitavad lihtsalt USA diplomaatide väga head tööd ja psühholoogivõimeid. Teine asi, mis ma tahaksin öelda, on see, et kuna ma olen ise ka kümmekond aastat elanud seal (USA-s - toim.), siis ma saan ka Ilvesest väga hästi aru. Hüpe põhimõtteliselt vaesusesse ja tundmatusse riiki tema jaoks oli väga raske. Vastab ka tõele," rääkis Gräzin.

Gräzin arvab, et Ilvese eelseisvale presidendikampaaniale dokumentide avaldamine kahju ei too. "Ei, kindlasti mitte. Tähtsust ei oma ka see, kas teda valib rahvas või mitte. Ütleme nii - vaatame viie päeva pärast. Ma ei usu, et rahval mingisugused probleemid tekivad sellega. Üldiselt me ikkagi teame, kes meie president on. Kellele ta meeldib, selle ta meeldib, kellele ei meeldi, sellele ei meeldi," sõnas Gräzin.

"Ma arvan, et ka valijatele ja kõikidele inimestele on lihtsalt vaja teada, kuidas asjad käivad," märkis Gräzin.

Samuti arvab Gräzin, et Eesti press on antud teemat käsitledes käitunud väga viisakalt. "See, et on tehtud valik, mida avaldada, mida mitte avaldada jne. See on minu meelest väga vastutustundlik."

"Ilves väitis, et ta pole huvitatud siduma end oma riigi nimel kolmandat korda vaesusega sarnaneva eluga, eriti töökoha eest, mil on nii napilt võimu kui Eesti presidendil," seisis USA Tallinna saatkonna memos.