Gräzin: Euroopa Liidul pole oma Ansipit!

Rahva usaldus erakondade vastu jõudis juunikuus 23 protsendiga tõelisse madalseisu, nagu näitab Turu-Uuringute AS-i küsitlus. Reformierakondlasest riigikogu liige Igor Gräzin tõi peapõhjustena välja selle, et erakonnad on avalikkuse pideva rünnaku all ja „tegijatel juhtub nii mõndagi“.

„Need, kes teevad, nendega juhtub ja need on ka ebapopulaarsed. Kujutage endale ette kui palju erakondi sõimatakse – alustades presidendist, kes ütleb, et ei tohi olla erakondlik, lõpetades sellega, et räägitakse: „erakonnad nii, erakonnad naa, lehmakauplemine...“ või tuuakse välja riigikogu liikmete kuluhüvitised. Erakonnad on ju pidevalt rünnakuobjekt," rääkis Gräzin Delfile.

"Mis parata – niipea, kui tekib uus erakond, niipea ta ka põhja läheb. Res Publica, Rohelised tulid ja läksid, Tarand korraks välgatas – otsas. Ta kasutas ju valimiskampaanias üht NSV Liidu kompartei loosungit, öeldes, et tema võitleb partokraatia vastu. See meenutab vapside aja õhkkonda,“ lisas riigikogulane.

Valitsuse usaldusnäitaja oli teises kvartalis 48 protsenti, mida on kolm protsendipunkti vähem kui aasta alguses. Gräzini hinnangul on see aga pärast rasket majanduskriisi erakordselt hea tulemus.

„Juhtus ju nii, et ülemaailmne kriis sattus selle valitsuse kätte. Keskerakond on küll rääkinud lolli juttu, et valitsus on kuidagi ülemaailmse finantssüsteemi kokkukukkumisega seotud, aga enamik ei usu neid. Ja isegi kui paljud seostasid kriisi tõesti Laari ja Ansipi seltskonnaga, on valitsuse usaldus sellegipoolest ikka nii uskumatult kõrge, samal ajal kui paljudes teistes riikides on see 20–25 protsenti. Selle valitsusega mindi kriisi sisse ja tullakse kriisist välja,“ nentis reformierakondlane.

Euroopa Liidus ei ole kõik asjad korras?

Kolmanda huvitava suundumusena selgus küsitlusest, et võrreldes aasta algusega langes eri institutsioonidest kõige rohkem Euroopa Liidu toetus: 70-lt 64 protsendile. Gräzini hinnangul tähendab see, et eestlased hakkavad tasapisi aru saama, et Euroopa Liidus ei ole kõik asjad korras.

„Ma arvan, et inimeste hinge poeb vaikne hirm. Kui meil läheb halvasti, siis tuleb Edgar Savisaar või Jaan Õmblus ja ütleb, et kõiges on süüdi Ansip ehk siis seletus on olemas ja rahvas rahuneb maha. Inimene mõtleb, et ma sõiman teda natuke ja kõik saab korda. Nüüd aga hakkab Eestisse kohale jõudma arusaam, et majanduskriis on globaalne ja me kuuleme, et Kreekas, Itaalias, Portugalis ja mujal on ka probleemid,“ arutles Gräzin.

„Eestlaste teadvusse jõuab see, et seal igal pool on jama ja siis tuleb pettumus ning ei ole kusagilt võtta üht „Ansiposobost“, keda sõimata ja see tekitab abituse tunde. Samas ma arvan, et kuna Eesti hakkab juba kriisist välja tulema ja ka Euroopas on positiivseid märke, siis see asi klaarub ära,“ leidis riigikogulane.