Sündimus on Eestis alla taastetaseme, eluiga aga kasvab. Seetõttu tooks mitte millegi tegemine kaasa nii pensionäride osakaalu kasvamise rahvastikust kui ka pensionäride absoluutarvu pideva kasvu pikkadeks aastakümneteks. Seoses sellega on varem järjekindlalt tõstetud pensioniiga, mistõttu aastaks 2026 jõuab see 65 eluaastani.

Sealt edasi, aastast 2027, seotakse pensioniiga ennustatava eluea kasvuga nii, et iga kuu võrra kasvanud ennustatav eluiga tõstab ühe kuu võrra pensioniiga.

Eeldatava eluea prognoosi kohaselt elab 2026. aastal 65-aastane inimene keskmiselt veel 18 ja pool aastat. Pensioniiga hakatakse seejärel tõstma nii, et ka iga järgnev aastakäik saaks keskmiselt 18 ja pool aastat pensionil olla.

Kui vahepeal oli juttu pensioniea tõstmisest lausa 70 aastani, siis praegune skeem ei too kaasa midagi nii drastilist isegi praegustele noortele. Prognoosiperioodi lõpus 2060. aastal oleks keskmine pensionile mineku vanus ennustuse kohaselt 68 aastat ja 10 kuud ehk pensionile läheksid aastatel 1991-1992 sündinud inimesed.