Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi ning ülikoolide rektorid allkirjastasid tulemuslepingud, milles lepiti ülikoolidega kokku õppe läbiviimise ulatust, kvaliteeti ja tulemuslikkust puudutavad kohustused.

Minister Jürgen Ligi tõi välja, et kõikide ülikoolidega on rahastamise kasvu taustal lepitud kokku konkreetsed eesmärgid. „Tartu ja Tehnikaülikoolilt ootame IT-õppekavadele vastuvõtu suurendamist. Vajadus nende spetsialistide järele on suurem tänasest pakkumisest ja kasvab. Tartu Ülikooliga leppisime kokku, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata arstide järelkasvu tagamisele,“ sõnas minister.

Minister märkis, et Tallinna Ülikooliga jõuti läbirääkimistel ühisele arusaamale vajadusest muuta õpe interdistsiplinaarsemaks. „Eesti Muusikaakadeemia, Kunstiakadeemia ja Maaülikooliga leppisime kokku praktilise ja ettevõtlusõppe mahu suurendamises. Iga lõpetaja peab oskama ja julgema oma oskusi ka ettevõtluses rakendada,“ lisas minister Ligi.

Tulemuslepingud suunavad ülikoole tegema tihedamat koostööd ja üle vaatama ebamõistliku dubleerimise õppekavades. Koostöövõimalusi peavad analüüsima õiguse õppekavagrupis TLÜ, TTÜ ja TÜ, arhitektuuriõppe osas EKA ja TTÜ, eripedagoogika õppekavadel TLÜ ja TÜ ning etenduskunstide alal EMTA, EKA, TÜ ja TLÜ. Kõigil kõrgkoolidel tuleb analüüsida ja esitada ettepanekud kõrgharidus- ja teadusasutuste võrgus vajalike muudatuste ning konsolideerimise põhimõtete kohta.

Eesmärgid ülikoolide lõikes

TTÜ laiendab ligipääsu informaatika ja infotehnoloogia õppekavadele, suurendamaks lõpetajate arvu. Vähendada tuleb õppekavade koguarvu bakalaureuseastmes.
EKA töötab välja ühtsed praktikakorralduse põhimõtted, loob üliõpilastele ja õppejõududele paremad võimalused inglise keele taseme tõstmiseks ja toetab ettevõtlusõppe läbiviimist suuremas mahus.
EMÜ suurendab praktika mahtu ning praktikute kaasatust kõikidel õppekavadel ja töötab välja magistriõppes vähemalt ühe uue ingliskeelse õppekava.
EMTA suurendab kohustusliku ettevõtlusõppe ja -praktika mahtu magistriõppekavades ja tagab esmaste ettevõtlusalaste pädevuste andmise kõigile bakalaureuse astme üliõpilastele.
TLÜ töötab välja interdistsiplinaarse õppe ja üldpädevuste arendamise õppeaine üliõpilastele ja piloteerib seda.
tõhustab koostööd gümnaasiumidega, sh pakkudes õpilastele erinevad e-kursuseid ning suurendab informaatika ja infotehnoloogia õppekavagrupis vastuvõetute arvu.

Riigieelarveline tegevustoetus kõrgharidusõppe läbiviimiseks on kõrgharidusreformi järel iga-aastaselt kasvanud. 2013. aastal said kõrgkoolid tegevustoetusteks 119,1 miljonit, 2014. aastal 135,8 miljonit ja 2015. aastal 151 miljonit eurot ning tänavu pea 155 miljonit eurot.

Avalik-õiguslikele ülikoolidele eraldatakse tegevustoetust tulemuslepingute alusel, rakenduskõrgkoolidele ministri käskkirja alusel.
Valitsus kiitis avalik-õiguslike ülikoolide tulemuslepingud heaks 10. märtsil ning andis haridus- ja teadusministrile volitused nende allkirjastamiseks.
Jaanuaris allkirjastasid minister Jürgen Ligi ja kuue avalik-õigusliku ülikooli rektorid halduslepingud aastateks 2016-2018, mis seavad igale ülikoolile järgmise kolme aasta kõige olulisemad eesmärgid. Igal aastal sõlmitakse halduslepingu lisana tulemusleping, milles on rahastamise mahud ja ülesanded konkreetse aasta kohta.