Haridusministeeriumi avaldatud andmetest selgub, et üliõpilaste arv on langustrendis. See on otseselt seotud ka noorte arvu üldise vähenemisega, kuid kuue aastaga on bakalaureuseõppes studeerivate õpilaste arvu vahe ligi 10 000. Kui 2011/12 õppeaastal õppis bakalaureuseõppes 26 571 tudengit, siis mullu vaid 16 059 noorukit. Kõige suurem kõikumine õpilaste arvus on olnud bakalaureuseõppe puhul.

Magistrante oli 2011. aastal 13 170 ning möödunud aastal 11 533. Kõige väiksem on muutus olnud doktorantide seas, kus seitsme aastaga on tudengite arv vähenenud pisut üle viiesaja.

30-aastaste ja vanemate täiskasvanute arv kõrghariduses alates 2011. aastast püsinud langustrendis.

Kutseõppes õpib Eestis kokku ligikaudu 24 000 inimest. Viimastel aastatel on tõusnud ka kutseõppes õppijate keskmine vanus - kui tunamullu oli kutseõppuritest 35,1 protsenti vanemad kui 25 aastat, siis möödunud õppeaastal kasvas nende osakaal 36,7 protsendini.

Kui 2012. aastal suundus keskahriduse baasil ametit õppima 10 633 inimest, siis mullu vaid 4840. Populaarsemaks on muutunud põhiharidust eeldav kutseõpe, kus õppijate arv on viie aastaga kasvanud seitse korda Seal õpib ka palju täiskasvanud õppureid, kellel on varasem haridus. Mullu valis selle tee 7520 inimest.