NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
15.02.2017 11:36
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "No nüüd jah" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
15.02.2017 11:41
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Puri Ketsi" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    15.02.2017 12:49
    Seda tuttava arsti versiooni on korduvalt kirjutatud ja vaieldud. Siiani ja tundub, et ka uue süsteemi korral on otsustajaks ikka spetsiaalselt sellega tegelev arst ja perearsti roll on ainult üldise tervisekirjelduse tegemine. Puude põhjused tulenevad ikka eriarstide konsultatsioonide baasil. Tean just vastupidist näidet, kus perearst saatis näiliselt tugeva ja terve noormehe "pikalt" aga kuna tema probleemi eriarstile sai ka ilma perearsti saatekirjata, siis oma töövõimetuse puude ta ka sai. Aga see, et tööpuudus ja töövõimetute % on kattuvad, siis on kaks mõjuvat põhjust, esiteks on tööpuudusega piirkondadesse jäänudki need, kes haiged või ei suuda mujal läbi lüüa. Ja teiseks, oma väiksemte püsihädadega ei olnud mõtet arste pidi joosta, väike kompensatsioon võis hoopis töökoha maksta. Kui sa oled aga tööta jäänud, siis mingi abiraha ja HK kindlustuse saamiseks tasub paberimajandusega tegelda.
    Sellel statistikal on üks puudus, sama ka juba toimival töövõime reformil - kõik töövõimetud on pandud ühte katlasse. Suur vahe on kas tegemist on 40% töövõimetuga või 80%, eriti veel 100% töövõimetuga. Varasemalt oli as ainult statistikas ja tööta jäänud 40% töövõimega inimesele oli toetus väike, sest tegelikult peaks see ju kompenseerima väiksemat palka, mis tihtilugu kaasneb (töökohtade valik ja suutlikus tervest inimesest väiksem). Nüüd kui oled suutnud tõestada kroonilise haiguse millega kaasneb töökoha valikul piiranguid, ehk oled osalise töövõimega, oled täpselt samal tasemel inimesega kes asetub kusagil täieliku töövõimetuse piiril ja kellel polegi lootust tööle saada. Vaatamata sellele, kas töötad või mitte, toetus on ühesugune (suure palga puhul kärbitakse veidi) aga see kes töökohta ei leia või ei suuda tööd teha on pidevas ohus, et jääb ka toetusest (+ arstiabist) ilma? Selle töövõime reformi venitamisega on sealt küll palju ebainimlikku välja jäänud aga päris paigas pole ta ka nüüd.
    Antud kommentaaril on 3 registreeritud vastust ja 6 anonüümset vastust, mis on nähtavad anonüümsete kommentaaride kaustas
15.02.2017 12:02
Tõõvõimetus"pensionäride" konsentratsioon peegeldab otseselt töökohtade arvu maakonnas. Samuti ka palgataset maakonnas, sest tihti kulutatakse töölkäimisele rohkem (trantsport, riided, suurem toiduvajadus) kui on vahe palga ja töötuspensioni vahel.
15.02.2017 17:13
Ühiskond vananeb ja töövõimetuspensionäre tekib juurde, mitte ei jää vähemaks- samas on muidugi tõenäoline, et nii mõnigi kanaemme on mõninga ringisiblimise tulemusena saanud oma kodus passivale alla 30a täies elujõus pojakesele, (kes ei viitsi isegi sõjaväkke minna, tal on "stress" jms) mingi puude/töövõimetuse, aga neid ja sarnaseid juhtumeid on ikka 5-10% ringis :)
15.02.2017 18:59
Mulle tundub, et hooldekodude kliendid on ka selle numbri sisse kirjutatud.
15.02.2017 19:48
mul on kusagil seitsme inimese ringis tuttavaid pensionäre, kes on TÄIESTI töövõimelised ja hea tervise juures. Ükski neist ei kavatsegi kuhugi end TÖÖLE möllida, milleks? Neil on omad majapidamised, materiaalselt on nad kindlustatud omaenda firma läbi (hoopis annavad tööd teistele), riigi poolt makstavad sandikopikad kingitakse lastelastele kommirahaks. Otsige lolle kes 300 jewro eest poodi teenindajaks läheb :) Oma aeg on kallim!
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega