GRAAFIK: Kui palju on Eesti omavalitsustes töövõimetuspensionäre?
Eestis oli 2016. aasta alguse seisuga 97 459 töövõimetuspensionäri ja nende arv on aastatel 2005–2015 kasvanud 61 protsenti. 2015. aastal lisandus 14 490 esimest korda püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikut.
Tuhande tööealise elaniku kohta on kõige rohkem töövõimetuspensionäre Jõgevamaal Kasepää vallas, kus see suhtarv on 404. Teisel kohal on selle suhtarvu poolest samuti Jõgevamaal asuv Mustvee linn, kus tuhande tööealise elaniku kohta on 381 töövõimetuspensionäri. Järgnevad Põlvamaal asuv Mikitamäe vald 350, Tartumaal asuv Peipsiääre vald 332, Viljandimaal asuv Mõisaküla linn 308, Põlvamaal asuv Räpina linn 306 ja Tartumaal asuv Kallaste linn 305 töövõimetuspensionäriga tuhande tööealise elaniku kohta.
Kõige n-ö töövõimelisem on Ruhnu, kus on tuhande tööealise elaniku kohta üksnes 19 töövõimetuspensionäri. Õigupoolest on seal eelmise aasta 1. jaanuari seisuga 138 elanikku, kellest tööealisi on 107 ja töövõimetuspensioni saajaid üksnes kaks. Kui Ruhnust edasi vaadata, siis on kõige töövõimelisemad ka Harjumaal asuvad vallad. Alla 60 töövõimetuspensionäri on tuhande elaniku kohta nimelt Viimsi vallas (34), Rae vallas (39), Harku vallas (44), Saue vallas (50), Saku vallas (51), Saue linnas (52) ja Kiili vallas (58).
Tallinnas on tuhande tööealise elaniku kohta 69 töövõimetuspensionäri. Pealinna elanike arv oli eelmise aasta alguses 423 420 ja nendest elanikest 18 674 olid töövõimetuspensionärid. Kuigi linn on seega töövõimelisuse poolest pigem eesotsas, siis on Tallinn siiski kõige suurema töövõimetuspensionäride arvuga omavalitsus Eestis.
Järgnevad Narva linn, kus on 7666 töövõimetuspensionäri. Suhtarv on Narvas tunduvalt kehvem: 213. Tartu linnas on 7225 töövõimetuspensionäri ja suhtarv on seal 127 - nii palju on töövõimetuspensionäre Tartus tuhande tööealise elaniku kohta. Neljandal kohal on töövõimetuspensionäride arvu poolest Eestis Kohtla-Järve linn, kus on 5527 töövõimetuspensionäri ja pea iga nelja tööealise elaniku kohta üks töövõimetuspensionär.
Kokku on Eestis umbes 100 000 töövõimetuspensionäri ja töövõimetuspensioni saajate arvu kasv on Eestis viimasel kümnendil olnud OECD riikide kiireim. Riigikontroll ütleb oma auditis, et senine korraldus ei rahuldanud ei töövõimekaoga inimesi, tööandjaid ega olnud jätkusuutlik ka riigile, mistõttu ongi algust tehtud töövõimereformiga.
Peamised probleemid töövõimereformi elluviimisel seisnevad omavalitsuste ebaühtlases võimekuses sotsiaalteenuseid pakkuda ja selles, et kõik tööandjad pole valmis töövõimekaoga inimesi tööle võtma.
Töövõimetuspensionide ja töötavate töövõimekaoga inimeste sotsiaalmaksusoodustuste maksmiseks kulub aastas enam kui 300 miljonit eurot.
