GRAAFIK: Haldusreform toob Eestisse juurde hulga uusi suuri omavalitsusi

 (25)

Põltsamaa piirkonna KOVide ühinemine
Üle 10 000 elaniku on ühinemise tulemusel ka Põltsamaa vallas, kus ühinesid Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Puurmani vald ja Pajusi vald.Foto: Argo Ingver

Enne haldusreformi oli Eestis 30 linna ja 183 valda ehk 213 omavalitsusüksust, mis jagunesid 15 maakonna vahel. Ühinemiste järel valdade arv väheneb ja ka maakondade piirid mõnevõrra muutuvad.

Enne haldusreformi oli Eestis 16 omavalitsust, kus elas rohkem kui 11 000 elanikku. Haldusreformi tulemusel tekib vähemalt 27 sellist omavalitust ja muutub ka n-ö pingerida.

Kui seni oli linnade järel suurima rahvaarvuga maakond Viimsi 19 000 elanikuga, siis ühinemiste tulemusel on nüüdsest kõige suurem vald Saaremaa 32 000 elanikuga. Saaremaa vald on suurim ka pindalalt. Viimsist läks mööda aga ka Saue vald, kellel seni oli umbes 10 000, kuid nüüd üle 21 000 elaniku.

Tekkinud on veel mitu uut suurt valda. Näiteks Valga vald, kus on ligi 17 000 elanikku, ja Elva vald ligi 15 000 elanikuga – kumbagi neist valdadest varem ei eksisteerinud. Kasvanud on omajagu Põlva vald, kus enne ühinemist oli 9500, kuid nüüd 14 400 elanikku, ja Viljandi vald, kus varem oli 9200, nüüd 14 000 elanikku. Suurte valdade sekka on lisandunud aga veel Jõgeva vald, mis oli 4400 elanikuga, kuid on nüüd ligi 14 000 elanikuga vald. Sarnase kasvu on teinud Tori vald, mis oli 2000, kuid on nüüd ligi 12 000 elanikuga vald. Põltsamaa vald kasvas ligi 7000 elaniku võrra.

Linnadest on kasvanud näiteks Haapsalu, mille rahvaarv kasvas Ridala vallaga ühinemise tulemusel 10 000 elanikult 13 600-le. Paide linna rahvaarv kasvas Paide ja Roosna-Alliku vallaga ühinedes 8300-lt 11 000-le.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare