GRAAFIK: Esimesed pagulased peaksid Tallinna lennujaama jõudma jaanuari lõpus, kuid mis neist edasi saab?
"Kohtade ja numbritega ei saa me spekuleerida. Majutuse leidmisega tegeletakse jooksvalt vastavalt hetkevajadusele ehk kuskil tühje ruume ei hoita," sõnas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel pakuvad pagulasperedele eluruume nii Riigi Kinnisvara AS kui ka erinevad kogudused. "Hiljem on võimalik kasutada ka üüriturult leitavaid eluruume, mille jaoks korraldatakse eraldi hange," lisas Lepik.
On teada, et Eesti plaanib kahe aasta jooksul vastu võtta 550 põgenikku, kes hetkel peatuvad Kreekas ja Itaalias. Novembrikuus käidi välja võimalus, et välistatud pole ka põgenike vastu võtmine Rootsist. "Euroopa Komisjon teatas detsembri keskel, et Rootsi soov paigutada osa riiki saabunud varjupaigataotlejatest ümber teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse esialgu teoks ei saa. Seega Eesti jätkab praegu kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamise ettevalmistustega esialgu Itaaliast ning seejärel Kreekast," selgitas siseministeeriumi pressinõunik Merje Klopets Delfile.
5. jaanuari "Aktuaalses kaameras" ütles Itaalias viibiv politsei- ja piirivalveameti (PPA) rände sideohvitseri Priit Põdra, et tõsisem töö algab 10. jaanuarist, mil Itaalias lõpeb pühade periood. Siis esitatakse PPA esindajatele põgenike toimikud ja tehakse põhjalik tausta- ja julgeolekukontroll. Kui kandidaadid sobivad, alustatakse nende Eestisse ümberpaigutamisega. Eelduseks on, et põgenikelaagris viibijad soovivad Eestisse tulla.
Merje Klopets täpsustas, et vahetult pärast Eestilt vastuvõtmiseks nõusoleku saamist teavitab Itaalia ümberpaigutatavat inimest kirjalikult otsusest Eestisse ümberpaigutamiseks.
Eesti on saatnud Itaaliale, Euroopa Komisjonile ja EASO-le (EL-i varjupaigaagentuur) omapoolse valmisoleku võtta esimesed rahvusvahelist kaitset vajavad inimesed ümberpaigutamise raames vastu alates jaanuarikuust. "Seega Itaalia ametnikel on teadmine Eesti valmisolekust inimesi vastu võtta olemas ning töötatakse selle nimel, et Eesti poolt saadetud tingimustel ja meie eelistatud profiilidele vastavaid inimesi leida," lisas Klopets. Euroopa rändekava raames tulevaid kaitset vajavaid inimesi võtab Eesti vastu kahe aasta peale hajutatuna.
Sotsiaalministeerium korraldab rahvusvahelise kaitse saaja asumise kohaliku omavalitsuse üksusesse, arvestades rahvusvahelise kaitse saaja terviseseisundit, sugulaste ja hõimlaste elukohta ja muid tähtsust omavaid asjaolusid ning pidades silmas töötamis- ja elamisvõimalusi ning vajalike haridusasutuste olemasolu. Samuti võetakse arvesse rahvusvahelise kaitse saajate tasakaalustatud jaotumist riigis. Seega ei ole täna võimalik täpselt öelda, millistesse omavalitsustesse rahvusvahelise kaitse saajad paigutatakse.
Sotsiaalministeeriumi esindaja sõnul kohtuvad ministeeriumi ametnikud jätkuvalt kohalike omavalitsuste esindajatega, et jagada informatsiooni pagulaste vastuvõtmise osas. Näiteks novembris korraldas Sisekaitseakadeemia maakondlikud teabepäevad, mille raames külastasid sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi ning kultuuriministeeriumi esindajad kahe nädala jooksul kõiki Eesti maakondi. Suurt meedia tähelepanu pälvis aga sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna ja siseminister Hanno Pevkuri suvine "pagulastuur", mille raames kohtuti Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis kohalike omavalitsuste esindajatega. Teemadeks pagulaskriis, solidaarsus ja kohalike omavalitsuste võimalik panus kriisi lahendamisse.
Missugune on pagulase teekond Eestisse, loe täpsemalt SIIT.
Mis saab, kui pagulane on Eestisse jõudnud, loe täpsemalt siit.
