Soosalu nendib, et Haapsalu lähedal toimunud Ridala maavärin oli nõrk ja ta magnituud oli vaid 1,0, vahendab TTÜ pressiteenistus.

„Intensiivsus hindab maavärina mõju inimestele, hoonetele ja ehitistele. Seda mõõdetakse 12-astmelisel skaalal (I-XII). Ridala maavärina maksimaalne intensiivsus oli tagasihoidlik, I-II ehk lähialadel mõned inimesed tundsid, aga paljudele jäi see märkamatuks,“ selgitas ta.

„Võrdlusena võiks tuua 11.03.2011 Jaapani hiidmaavärina, mille magnituud oli 9,0. Selles vabanes 1012 korda ehk triljon korda rohkem seismilist energiat kui Ridala maavärinas,“ ütles Soosalu.

Statistiliselt on Eesti alal Soosalu sõnul oodata väikest maavärinat (magnituud <3) keskmiselt üks kord kahe aasta jooksul. Võib aga olla maavärinarohkemaid ja -vaesemaid perioode. Eelmine Eesti maavärin tuvastati 6.11.2006.

„Maavärinate täpne prognoosimine on väga suur väljakutse ja praeguse tehnoloogia juures üldjuhul võimatu. Prognoosimeetodid põhinevad tõenäosustele,“ lisas ta.

Need, kes tahaksid tulevikus leiba teenima hakata maavärinate prognoosimise ja analüüsimisega, peaksid Soosalu soovitusel hankima endale kõigepealt Eestis tugeva tausta füüsikas ja geoteadustes ning minna edasi välismaale õppima, näiteks Põhjamaadesse.