Nimelt on karistusseadustikus küll paragrahv karistuse kandmisest kõrvalehoidmise kohta, aga see kehtib vaid vanglast linnaloale lastute kohta, kes tagasi vanglasse ei ilmu. Samuti võiks sama paragrahvi järgi karistada rahatrahvi või kuni aastase vangistusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest - ent Galojan mõisteti vangi.

Nii ongi, et Põhja prokuratuuri pressiesindaja Arno Põderi sõnul Galojani tingimisi karistust täitmisele ei pöörata hoolimata sellest, et ta määratud ajaks vanglasse ei jõudnud ja samuti pole tal oodata muid lisakaristusi. "Karistuse kandmisele mitteilmumine pole karistatav," nentis Põder. Küll saab riik aga Galojani suhtes kohaldada sundtoomist või ta tagaotsivaks kuulutada.

Tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine tuleb kõne alla alles pärast reaalse vangistuse ärakandmist. Seda kaalutakse siis, kui inimene on katseajal toime pannud uue kuriteo või rikkunud teisi tingimisi vabastamise reegleid, näiteks käitumiskontrolli põhimõtteid, lisas Põder.