Gaasiõnnetuse võib põhjustada ka gaasiboileri ja köögikubu samaaegselt kasutamine
Läinud aasta 31. detsembril Tallinnas Erika tänaval juhtunud õnnetuse põhjused olid tehnilise järelevalve ameti (TJA) tööstusohutuse teenistuse juhataja Ingrid Teinemaa sõnul sarnased kõigi varasematel aastatel juhtunud õnnetustega. „Õnnetuskohta üle vaadates selgus, et ka kõnealune õnnetus toimus puuduliku ventilatsiooni tõttu, kus normaalset ventilatsiooni häiris õnnetuse ajal köögis töötav väljatõmbeventilaator ehk niinimetatud köögikubu,” nentis Teinemaa. „Lisaks olid korteris remont- ja ümberehitustööd pooleli, gaasiseadme kasutuseelne audit oli tegemata ning sellist seadet ei oleks tohtinud kasutada,” lisas ta.
„Tehnilise järelevalve amet on kõikide varasemate juhtumite asjaolusid uurinud ja selle põhjal võime väita, et probleemide peamiseks põhjuseks on omavolilised ümberehitustööd ja seadmete paigaldustööd ilma spetsialiste kaasamata ehk ruumide planeeringut ning tehnosüsteeme on nõuetele mittevastavalt muudetud,” ütles Teinemaa. „Seega ei ole õnnetused seotud teatud tüüpi seadmete või majadega,” märkis ta.
„Lisaks rõhutame, et ärge kasutage köögikubu ja vannitoas asuvat gaasiveesoojendit samal ajal. Sellisel juhul korterisisene õhuvahetus ei toimi enam normaalselt, põlemisjäägid ei saa väljuda selleks ettenähtud korstna kaudu vaid köögikubu töötamisel tõmbab see põlemisgaasid ja vingugaasi hoopis tuppa,” rõhutas Teidemaa.
Eluruumis asetseva gaasipaigaldise ja vingugaasiga seotud õnnetusi oli eelmisel aastal viis, hukkunuid TJA andmetel ei olnud. Aastal 2016 oli TJA andmetel vingugaasi tõttu hukkunuid neli ja üks inimene hukkus gaasiboileri remondi käigus toimunud plahvatuses.
