Gaasiavariisid oli võrreldes mullusega neljandiku võrra vähem
Tsentraalgaasiga seotud avariisid oli 83- peamiselt gaasilekked ja pihkamised, balloongaasiga seotud avariisid oli 20- peamiselt sulgemisseadme rikked, ning ülejäänud juhtudel oli tegemist mõne muu põhjusega.
Gaasiavariide arv on vähenenud võrreldes 2012. aasta sama perioodiga, mil oli kokku 162 avariid. Gaasiavariide statistika koostamisel tugineb TJA Päästeametis registreeritud juhtumitele.
Piirkondade lõikes toimus sarnaselt möödunud aasta sama perioodiga kõige enam gaasiavariisid Ida-Virumaal (41) ning Harjumaal (40). Gaasiavariisid leidis enim aset eluhoonetes- 80 juhtumit (valdavalt kortermajade ühisomandis olevate gaasitorustike pihkamised) ning õuealadel- 20 juhtumit.
Gaasiavariide peamisteks põhjusteks on ohutusnõuete eiramine ning seadmete vale paigaldamine, hooldamine ja kasutamine.
Gaasiavariide ja -õnnetuste ennetamiseks tuleb gaasiseadet nõuetekohaselt kasutada ja hooldada ning lasta spetsialistil regulaarselt gaasisüsteemi kontrollida. Gaasitöid ei tohi teha ise, vaid selleks tuleb kutsuda majandustegevuse registris registreeritud ehk pädev gaasitööde ettevõtja.
Oluline on arvestada sellega, et alates 2014. aastast on nn nõukogudeaegsete punaste vedelgaasiballoonide täitmine keelatud. Selliste balloonide tühjenemise korra tuleb soetada uus balloon, mis kannab märgistust π (pii-märk).
Gaasiavarii korral tuleb võimalusel sulgeda gaasi juurdevool, lülitada ohtlikus piirkonnas välja elekter ning mitte kasutada ruumis lahtist tuld ja elektrit.Igasugune süüteallikas (lahtine tuli, elektrisäde jms) võib gaasi süüdata ja tekitada plahvatuse.
Ruume tuleks tuulutada akende ja uste avamisega, eemalduda ohutsoonist ning informeerida ohust teisi inimesi ja vajadusel häirekeskust.
