FSB profileerijad – Dressen on sobiv, ta ei suuda raha hoida
Aleksei Dressen ei olnud just kaitsepolitsei kõige „teravam pliiats“. Mees oli ambitsioonikas, kõrge enesehinnanguga, mitte üle keskpärase intelligentne, kuid usin kasina huumorimeelega töötaja. Aga mis peamine ja FSB seisukohast eriti oluline – Aleksei ei olnud suurem asi majandaja. Ta ei osanud raha hoida.
Dresseni kauaaegne kolleeg on veendunud, et Dressenile sai saatuslikuks just ja ainult raha. „Ta oli selline vend, kellel oli kogu aeg raha otsas. Elas palgapäevast palgapäevani. Ei osanud raha hoida. Teate, noore inimese asi,“ tähendab Dresseniga aastaid koos töötanud inimene.
Dressenite kodust leiti ja võeti 22. veebruaril ära ligikaudu 20 000 euro väärtuses sularaha. Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp on taotlenud kohtult selle raha arestimist. See ei ole aga kõik. Arestitud vara koguväärtus ulatub kümnete tuhandete eurodeni. Võimalik, et üheks aresti all olevaks esemeks on ka hinnaline Volvo džiip XC90, millega Viktoria siiani ringi sõidab.
Tagantjärele on peaaegu võimatu öelda, millist rolli võis mängida Aleksei sage rahahäda FSB teenistusse värbamisel, kuid kindlasti ei saa öelda, et sel FSB silmis mingisugust tähtsust ei olnud. Rahahäda ja-ahnus koos ambitsioonikuse, kõrge enesehinnangu, kuid mitmete tagasilöökidega karjääris võisid jääda maailma ühe tugevama luureorganisatsiooni värbamisanalüütikutele kindlasti silma ja kõrva.
Dressen oli odavam kui Põder
Agentide tasustamine käib luureagentuuri eelarve piires, aga agentidele maksmine on ikkagi individuaalne. „Ideoloogiline agent võib töötada ka tasuta või „moraalse rahulduse“ nimel. Mõnikord on summad naeruväärselt väikesed nagu Herman Simmi puhul, kus raha vastuvõtmine on pigem kasulik raha andjale edaspidiseks santaažiks. On teada ka juhtumeid, kus pragmaatilised küünikud kauplevad välja suuremaid summasid. Võib öelda, et kriminaalses politseikorruptsioonis liiguvad keskmiselt suuremad summad, kui vastuluurelises, kui kasvõi Indrek Põdra kaasust meenutada. On muidugi erandeid erijuhtumitel ja üliolulise info puhul, aga Dressen vaevalt viimasesse kategooriasse kuulub,“ märgib vastuluure spetsialist.
Dressenid kasutasid FSB-lt saadud raha kahe poja koolitamiseks. Vanem neist õpib ühes Briti ülikoolis. Noorem poiss käib Tallinnas eragümnaasiumis.
Tema hinnangul viibib Eestis pidevalt sisuliselt sama palju luureresidente kui Eestist märksa suuremates riikides. Mõistagi muutus Eesti eelkõige vene vastuluurele eriti oluliseks sihtriigiks pärast seda, kui liitusime NATO ja Euroopa Liiduga.
Eestis nuhke sama palju kui mõnes suurriigis
„Agentide hulk sõltub sihtmärkide arvust ja kaalust. Väikesesse riiki võidakse arvuliselt planeerida proportsionaalselt suurem arv agente, kuna oluliste riigiasutuste ja struktuuride arv on riigi pidamiseks ikkagi umbes sama, mis oluliselt suuremaski riigis. Näiteks Eestis on vastase luureresidentuur arvuliselt üsna sama, mis kümme korda suurema elanikkonnaga riikides,“ kinnitab Eesti vastuluurele lähedal seisev allikas.
Kõik maailma olulisemad vastuluure organisatsioonid kavandavad alati suundi, kuhu oleks vaja inimesed sisse sööta ning kus oleks kindlasti vaja mõni inimene „kodustada“. „Arutletakse niimoodi, et olgu olla agent või infoallikas selles ja tolles ministeeriumis. Kui saab rohkem, ega ilmselt ära ei öelda, et „kvoot on täis“, kuid kui ei ole, siis pressitakse kindlasti rohkem peale.
See tähendab tegelikult seda, et vaikus on halb. Kui venelased mõne asutuse ümber ei sehkenda, võib see tähendada, et nende infovajadus on juba rahuldatud,“ tähendab asjatundja.
