Erikomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on Kallaselt plaanis küsida kindlasti mitu tähtsat küsimust. Esiteks plaanitakse kindlasti küsida seda, kuidas kaitses Kallase juhitud Eesti Pank siinsete ettevõtjate huve. "Siis kindlasti soovime selgust saada selle kohta, kuidas sai Kallase allkiri valeandmeid sisaldanud kirjale, seda ta peab kindlasti selgitama," ütles Vakra Delfile.

Peale Kallase komisjonis täna rohkem kedagi üle ei kuulata. "Vahur Kraftiga läks eelmine kord ka peaaegu kaks tundi, seega keskendume ühele inimesele korraga," ütles Vakra ja lisas, et kuna küsimusi on palju, siis võib Kallasega umbes samapalju aega minna.

Keskpank avalikustas jaanuaris koos VEB Fondi auditiga ka hulga dokumente. Üks paljudest on Vnešekonompanga kiri Eesti Pangale, mis saadeti 30. jaanuaril 1995 Eesti Panga presidendile "K. Siimule". Kallas oli 9. veebruaril 1995 viseerinud kirja oma allkirjaga.

5. aprillil 1995 vastas Eesti Pank VEBi kirjale, millel seisis toonase presidendi kohusetäitja Vahur Kraft. Aasta alguses palus selle kirja pärast keskpanga president Ardo Hansson avalikkuselt vabandust, sest see sisaldas valeandmeid.

Kallas on varasemalt kõik talle esitatud süüdistused ümber lükanud.

Parlament moodustas VEB fondi uurimiskomisjoni märtsi keskel eesmärgiga selgitada välja VEB fondi asutamise, töökorralduse, juhtimise ja aastatel 1993–2012 sooritatud toimingute asjaolud.

Komisjoni ülesanne on uurida, millistel asjaoludel saatis Eesti Pank 1995. aastal Venemaa Välismajanduspangale valeandmeid sisaldanud kirja ning milliseid toiminguid sellega seoses hiljem tehti. Samuti tuleb komisjonil selgitada, kas ja kui suures ulatuses tekitati VEB fondi toimingutega riigile ja erasektori ettevõtetele kahju.