Venemaa-Ukraina konflikt on välisminister Sven Mikseri sõnul Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse peamine sõlmküsimus. „Lahenduse leidmine sellele konfliktile peab olema OSCE esmane prioriteet,” ütles Mikser.

Välisminister rõhutas OSCE Ukraina erivaatlusmissiooni tähtsust. „Missiooni vaatlejatele tuleb võimaldada takistamatu ligipääs kogu konfliktitsoonile ning tagada nende julgeolek,“ lisas ta.

Eesti osaleb missioonil seitsme vaatlejaga ning toetab seda ka rahaliselt.

Välisminister rõhutas sõnavõtus, et Eesti ei tunnusta Venemaa poolset Krimmi ebaseaduslikku anneksiooni ning mõistab hukka poolsaare militariseerimise. „Oleme sügavalt mures põhiõiguste rikkumiste ja inimõiguste olukorra halvenemise pärast Krimmis,“ sõnas välisminister Mikser.

Pikaajalistest konfliktidest Mägi-Karabahhis, Gruusias ja Moldovas kõneldes rõhutas Mikser vajadust jõupingutuste jätkamiseks rahumeelsete lahenduste leidmiseks.

Mikser tõi esile ka OSCE institutsioonide ja missioonide rolli võimalike konfliktide tekkimise ennetamisel ning demokraatia ülesehitamisele kaasa aitamisel. „Eesti toetab OSCE institutsioonide iseseisvust ning neile piisavate vahendite tagamist,“ lisas välisminister.

Välisministri sõnul on OSCE-l samuti oluline hoida tähelepanu tavarelvastuskontrollil, arvestades, et olemasolevaid mehhanisme rakendatakse valikuliselt või üldse mitte. „Relvastuskontrolli instrumente on vaja tugevdada ja kaasajastada, kuid sama oluline on täita olemasolevaid kokkuleppeid,“ sõnas välisminister.

Sel aastal on OSCE eesistuja Saksamaa ning 23. OSCE Ministrite Nõukogu kohtumine toimub 8.-9. detsembril Hamburgis. 2017. aastal on OSCE eesistuja Austria.