FOTOD: Väike-Õismäe gümnaasium: radikad tulised, õpilased jopedes
"Käime koolis pleedidega ning tassime kooli termosega teed, sest muidu on jube külm. Need, kes tekke kanda ei viitsi, otsustavad jope kasuks," rääkis Delfile Väike-Õismäe gümnaasiumi õpilane.
Tema sõnul on suhteliselt tihti koolis tundide pikkuseks tavapärase 45 minuti asemel 35 minutit, sest klassis on vaid 12 kraadi sooja. "Ühel päeval lasti meid koolist natuke varem lahti, sest ühes klassis oli lausa vaid 9 kraadi sooja."
Sotsiaalministri määruse järgi ei tohiks õppetööd toimuda õpperuumis, kus õhutemperatuur on vähem kui 19 kraadi.
Väike-Õismäe gümnaasiumi direktori Valve Spiridonovi sõnul on kool teinud kõik võimaliku, et oleks soe. "Radiaatorid on maksimaalselt soojad, ma ei kujuta ette, et need soojemaks veel saaksid minna," ütles Spiridonov Delfile.
Tema sõnul on külmade ruumide põhjuseks lihtsalt öeldes vana maja ise. "Me oleme ikkagi manööverpinnal, sügisel oli ju niiske ja maja on ju vana, midagi ei ole teha. Kuna ta on aastaid olnud manööverpinnaks, siis on ta nii, nagu ta on ja seinad lasevad külma läbi," kurtis koolijuht.
Väike-Õismäe gümnaasiumi koolimaja on praegu renoveerimisel ning Vilde tee 120 majas asuval asenduspinnal peavad õpilased tarkust ammutamas käima terve ülejäänud kooliaasta. "Meie maja peaks valmis saama 1. septembriks 2010."
Kõik Väike-Õismäe kooli õpilased siiski koolitundides külma taluma ei pea. "Esimesest neljanda klassini on meie õpilased Haabersti Vene gümnaasiumis. See on renoveeritud maja. Nii et õnneks kõige pisemad ei ole selles majas," ütles Spiridonov.
Sooja eest vastutab koolijuht
Tallinna haridusameti info peaspetsialist Leini Jürisaar ütles Delfile, et Väike-Õismäe gümnaasiumi asenduspinnaks olev maja on üle vaadatud, radiaatorid kõik töötavad ja majandusjuhataja on saanud vastava korralduse lasta soe radiaatoritesse ja neid vastavalt vajadusele reguleerida. "Ka seal on võimalik see temperatuur tegelikult tagada," ütles ta.
"Vaadati üle, radiaatorid töötasid, neid oli võimalik reguleerida ja seda hetkel ei olnud tehtud. Seal andis kindlasti kohe juurde panna temperatuuri ja see kontrolliti meie inimeste poolt üle," ütles Jürisaar.
"Kohapeal vastutab olukorra eest koolijuht, kes teab täpselt, kus klassis mis temperatuur on. Ta peab tegema kõik endast oleneva, et see vajalik temperatuur tagada, kuid kui tõesti nad oma jõududega hakkama ei saa, on neil alati võimalik haridusameti poole pöörduda ja teavitada ja saada abi," lisas ta.
Kütte pealt kokkuhoidu eelarves ei saavuta
Tallinna Ühisgümnaasiumi direktor Mehis Pever ütles Delfile, et ka nende koolis on klassiruume, mis on küttesüsteemi tõttu veidi jahedamad. Sellest hoolimata keegi jopega tunnis istuma ei pea.
"Meil on lihtsalt renoveerimisest tulnud kool ja selle tulemusena see küttesüsteem vajab aeg-ajalt häälestamist," ütles Pever Delfile.
Peveri sõnul ei ole koolidel võimalik ka küttekuludelt kokku hoida, sest otsene küttekulu on haridusameti poolt tasutud. "See küll kajastub kooli eelarves, aga ta ei ole seal sellisel kombel sees, et sealt saaks ise raha ära võtta või juurde panna," ütles Pever.
Leini Jürisaare sõnul ei ole kokkuhoiu korraldust andnud ka haridusamet. Eelarve küttekuludeks on tsentraliseeritud haridusametisse ning tasumine toimub esitatud arvete alusel. "Kuigi kõigi kulude, sh küttekulude, osas tuleb arvestada säästliku tarbimise põhimõtetega, ei ole ükski kool saanud korraldust hoida kütmiselt kokku – õppetööks sobiv temperatuur tuleb tagada," ütles Jürisaar.
Jürisaare sõnul on külma põhjuseks kooliruumides eelkõige ikka väga külmad ilmad, kuid Vilde tee 120 on tegu ka vana majaga, mille seisukord ei ole võrreldav renoveeritud ja korras koolihoonetega. Lisaks võib tema sõnul mõnes koolis tegu olla ka küttesüsteemi reguleerimise halva ajastusega, mille puhul võivad ruumid esmaspäeval või hommikuti veel jahedad olla.
