19. sajandil Peterburi eestlaskonna eestvõttel ja eesti rahva kogutud raha eest püstitatud kiriku ehitamist toetas toona finantsiliselt ka Venemaa tsaar Aleksander II. Pühakoda on mänginud Eesti kultuuriloos olulist rolli: just siin algatas Jaani kogudus omal ajal 40 000 eestlase meeleavalduse, mille tulemusel sai Eestimaa kubermang 1917. aasta aprillis autonoomia. Kirikuõpetajana on Peterburis töötanud Jakob Hurt ja Villem Reiman, oganistina aga Mihkel Lüdig ja Rudolf Tobias. Vaata fotosid ajaloolisest Jaani kirkust!

1930. aastal keelati aga hoones jumalateenistused ning algas kiriku ümberehitamine ilmalikuks tegevuseks. 1994. aastal loodi uuesti Peterburi Eesti kogudus ning paari aasta pärast saadi hoonete tasuta tähtajatu tasuta kasutamisõigus. Sellest hetkest peale on tegeletud ka kiriku taastamisega. Hoone oli üsna viletsas seisus.

Foto: Eesti kontsert

Ehitusprojekt sai valmis 2008. aastal. Järgmine aasta kulus hoone esialgse arhidektuuri taastamisele: lammutati juurdeehitaud trepikoda, vahelaed, taastati akna-avad. Ehitatakse uus paraadtrepp.

Märts 2010 - kiriku taastamistööd on jõudnud niikaugele, et on aeg paika sättida 6,5 tonni kaaluv  kullatud ristigatornikiiver. Selleks hetkeks on taastatud juba ka kiriku torn, mis on nüüd 38 meetri kõrgune – kirik on saanud endale sama välisilme nagu 80 aastat tagasi. Seejärel on aeg asuda siseviimistluse kallale. Vaata fotogaleriid:

Kirik taastati Eesti riigi ja era-annetajatefinantsilisel toel ning Eesti Kontserdi ja Peterburi Jaani kirikukoguduse eestvõttel.

Peterburi Jaani kiriku avamine on sündmus aga ka sealsetele eestlastele; linn saab endale Eesti kultuuri keskuse.

Ülevaadet kiriku avakontserdist ja põhjalikku fotogaleriid näed Delfist juba homme, pühapäeval!

Ülevaadet Jaani kiriku ajaloost näed siit: Eesti Peakonsulaat Peterburis