"Ma alustan tööd 1. jaanuarist ja see, mis hakkab eetris toimuma 1. jaanuarist, on enam-vähem juba lukku pandud, nii et seal mul vist väga palju sõna sekka öelda ei õnnestu, välja arvatud eriprojektid ehk vabariigi aastapäev ja valimised," ütles Taklaja Delfile. Ta avaldas lootust, et valimiste eel lähevad eetrisse ka teledebatid.

Uuest hooajast soovib Taklaja asuda tugevdama ETV+'i ajakirjanduslikku sisu. "Mulle tundub, et ETV+'i eetrisse võiks jõuda rohkem suured päevakajalised teemad, mis on aktuaalsed Eestimaa meedias ja ETV+ võiks tõstatada ise rohkem suuri teemasid, millest haaraks kinni ülejäänud meedia," sõnas ta.

ETV+'i saated võiksid uue peatoimetaja arvates olla päevakajalisemad ja teravamad. "Me peame koostöös erinevate toimetustega arutama, kuidas me võiksime nende saadete kvaliteeti tõsta, mis ei tähenda seda, et see kvaliteet ei ole praegu piisavalt hea. Aga alati annab teha paremaks," märkis Taklaja.

Koostöö Raadio 4-ga vajab süvendamist

Sünergia kohta rahvusringhäälingu teiste venekeelsete kanalitega ütles Taklaja, et juba praegu toimub üsna tihe koostöö ETV+'i ja portaali rus.err.ee vahel. Portaalis püütakse kajastada võimalikult palju ETV+'i toodetavat originaalsisu ja Taklaja avaldas lootust, et koostöö selles suunas ka jätkub.

Lisaks portaalile loodab tulevane peatoimetaja suuremale koostööle ka Raadio 4-ga. "Endise peatoimetaja Darja Saare ajal sai see koostöö alguse, viimasel ajal võib-olla seda koostööd niiväga palju ei olnud, kuna ei olnud peatoimetajat," nentis ta. Edaspidi võiks Taklaja hinnangul teha nii tele ja raadio koostööprojekte kui ka reklaamida ETV+'i originaalsisu ja eetrisse minevaid saateid Raadio 4 eetris.

ETV+'i meeskonnaga on Taklaja enda hinnangul juba üsna tuttav. "Mõned inimesed on töötanud rus.err.ee portaalis, mõned portaali inimesed teevad praegu ka kaastööd ETV+’ile," sõnas ta ja lisas, et venekeelsete professionaalsete ajakirjanike arv on suhteliselt väike ning tänu sellele tunnevad kõik teineteist üsna hästi.

Vaatajaskonda annaks suurendada

Hetkel on Taklaja hinnangul ETV+’il olemas oma truu auditoorium, mis koosneb aktiivsetest keskealistest inimestest ja seda auditooriumit annaks suurendada, jalgpalli MM-i ajal oli see näiteks tavalisest kaks korda suurem. "Me peame pürgima sinnapoole, et pakume nendele inimestele, kes juba teavad ja on vaadanud ETV+'i, sellist sisu, mis tõmbaks neid teleekraanide ette ka muudel aegadel, mitte ainult suurte jalgpallimängude ajal," sõnas ta.

"Teiseks päris suureks potentsiaalseks auditooriumiks on vanem põlvkond. Muidugi on väga raske muuta vanemate inimeste teletarbimise harjumusi, aga ma siiski prooviksin seda teha, pakkudes neile ka vastavasisulist programmi," rääkis Taklaja. Hetkel on ETV+'il minu arvates enam-vähem üks saade, mis on suunatud vanemale auditooriumile," lisas ta.

Internetis pakutav sisu, mida tarbivad suuresti noored, tuleks Taklaja hinnangul interneti jaoks "ümber pakendada". "Ehk kui meil oleks vahendid ja võimalused, siis mina pooldaks seda, et saaks teha näiteks uudiste- või saatelõigud või parimad palad sellises kiires lühidas aga värvikas formaadis, mille järele oleks nõudlus internetis," sõnas ta. "Kui me lõikame lihtsalt telesaate eetri tükkideks ja paneme selle üles internetis, siis see eriti ei tööta minu arvates. See on liiga pikk ja liiga aeglane."

Taklaja osutus ETV+'i peatoimetaja konkursil valituks 30 kandidaadi seast ja töötab praegu portaali rus.err.ee vastutava toimetajana. Ta on sündinud 1973. aastal Peterburis ja lõpetanud Peterburi Riikliku Ülikooli filoloogiateaduskonna cum laude. Täiendanud on Taklaja end Peterburi Rahvusvahelise Ärijuhtimise Instituudis ja Suurbritannias Exeteri Ülikoolis ning töötanud eksperdina EBRD ja Maailmapanga projektidega Venemaal.

Eestis elab Taklaja alates 2002. aastast ja on töötanud inglise keele õpetajana Rocca al Mare koolis, ajalehe Äripäev venekeelsete väljaannete toimetajana ning rahvusringhäälingu uudisteportaalis. Ekaterina Taklaja räägib vabalt eesti, vene ja inglise keelt.