Ühisel ümarlaual tutvustavad Eesti kunstiterapeutide tööd Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate õppesuuna juht professor Eha Rüütel, psühhiaatriakliiniku juhataja dr. Kaire Aadamsoo, psühhiaatriakliiniku kunstiterapeut Katrin Heinloo, Eesti Loovteraapiate Ühingu esinaine Katrin Tibar, Tallinna Ülikooli Psühholoogia ja käitumisteaduste suuna juht professor Aleksander Pulver, Nõmme Tervisekliiniku, Adeli, Tallinna Laste Vaimse Tervise Keskuse kunstiterapeudid jt.

Mrs. Karen Pence erilist tähelepanu on pälvinud kunstiteraapia roll vaimse tervise edendamisel. Ameerika Ühendriikide teine leedi on kunstiteraapiate eriala esile tõstnud nii Ameerikas kui ka mujal maailmas erinevate visiitide käigus ja on töötanud kunstniku ja õpetajana.

"Kohtumisel jagavad kunstiterapeudid oma kogemusi erinevate sihtrühmadega töötamisel, muuhulgas psühhoosiga täiskasvanud patsientidega, traumakogemusega lastega, suitsidaalse käitumisega inimestega, kroonilise valu ja fibromüalgia patsientidega jt. Kunstiterapeudid tegelevad Eestis peamiselt psühhoteraapilise raviga ja rehabilitatsiooniga, mitmed töötavad ka haridusasutustes. Eriala saab õppida Tallinna Ülikoolis," rääkis ümarlaua juht Eha Rüütel.

"Kümne aasta jooksul on koolitanud ligi 70 terapeuti, kes on hinnatud spetsialistid haiglates, rehabilitatsioonikeskustes, erapraksises, jt. asutustes," rääkis Eesti Loovteraapiate Ühingu esinaine Katrin Tibar. "Kunstiteraapiast on kasu erinevate traumade, depressiooni, ärevuse, autismi ja käitumishäirete ravis, samuti kasutatakse kunstiteraapiat ajukahjustustest taastumiseks, dementsuse ravis jms. Mõnel puhul ongi kunst patsiendi jaoks ainuke võimalik kommunikatsiooni viis."

Tallinna Ülikooli Kunstiteraapiate magistriõpe on ainulaadne Eestis. Viimased kümme aastat on ülikool olnud kunstiteraapiate õppe ja uurimistöö keskuseks ning PERH psühhiaatriakliinik peamiseks praktikakohaks. Eestis antakse välja loovterapeudi kutsestandardit visuaalkunstiteraapia, muusikateraapia ning tantsu-ja liikumisteraapia suunal.