Kuigi suurem osa põgenikke soovib Süüriasse tagasi minna, rõhutas Paet, et inimeste edasiste valikute osas määrav see, kas rohkem kui miljonil põgenikul on Liibanonis tööd, koolikohti ja minimaalset sotsiaaltoetust.

Paet ütles, et neljamiljonilise elanikkonnaga Liibanon on praeguseks vastu võtnud üle miljoni Süüria põgeniku ning see on ka piir. "Nii Liibanoni-siseste konfliktide vältimiseks kui põgenike hakkamasaamiseks Liibanonis on vaja rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikide järjekindlat toetust Liibanoni omavalitsustele, kooli- ja tervishoiusüsteemile ning sotsiaalvõrgustikule. Kui põgenikel on Liibanonis elementaarsed elamistingimused, siis huvi Euroopasse edasi liikuda kukub oluliselt," lisas ta.

"Loomulikult lahendab olukorra lõplikult aga alles sõja lõpp Süürias," sõnas ta.

Paeti sõnul on Süüria põgenike arvukus Liibanonile aga ka keerulise ajaloo tõttu igal juhul suureks ja keeruliseks väljakutseks. "Üle veerandi Liibanoni praegusest elanikkonnast on Süüria põgenikud. Lisaks on riigis ka palju palestiinlastest põgenikke. See kõik lisab ebakindlust niigi haprale julgeolekuolukorrale riigis," lisas ta.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet viibis Euroopa Parlamendi liikmete delegatsiooniga Liibanonis, kus külastas mitteametlikku põgenikelaagrit Taanayelis ja teisi pagulaskeskusi. Samuti külastas Paet Zahlés asuvat ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) esindust ning kohtus põgenikekriisist tugevalt mõjutatud Qab Eliase omavalitsuse esindajatega.