Kõlvarti sõnul ei arva ta, et kõik peavad õppima hiina, inglise või vene keeles. "Olen jah ülemineku vastu selles vormis nagu praegu tehakse. Samas on eesti keel ka minu keel ja eesti riik ka minu riik"

Reformierakonna esindaja Martin Kukk ütles istungil, et Kõlvartile heidetakse ette, et ta loob pingeid eesti- ja venekeelse elanikkonna vahel.

"Mihhail Kõlvart seisab oma tegevusega vastu eestikeelse hariduse arendamisele gümnaasiumiastmes vene koolides ning loob pingeid eesti- ja venekeelse elanikkonna vahele. Tema poolt kureeritavas sihtasutustes õpetatakse Venemaa õppematerjalide alusel ning eiratakse Eesti Vabariigis kehtivaid seaduseid. Lisaks on sellele samale sihtasutusele suunatud maksumaksja raha kasutamine enam kui küsitav, selles esineb korruptsiooniilminguid," ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Martin Kukk.

"Selle umbusalduse üheks ajendiks sai ka volikogu revisjonikomisjoni järsk ja kategooriline keeldumine Tallinna Vene Lütseumile eraldatud vahendite kasutamisest, kuigi me sellise ettepaneku komisjonis tegime. Keskerakonna saadikud olid sellele kategooriliselt vastu ning see tekitas õigustatud küsimuse, kas neil on selles asjas midagi varjata või peita," lausus Kukk.

Volikogu esimees Vitsut ütles kommentaariks, et kui sügisel pandi linnapea ettepanekul samas saalis ametisse linnavalitsus in corpore, siis nüüd on Mihhail Kõlvart esimesena sellest koosseisust saanud personaalse hääletuse kaudu volikogu enamuse toetuse.

"Reformierakond ei ole venekeelse hariduse vastu ning me oleme pidevalt ja alati olnud vastu keskerakondlikkule rahvuste üksteisele vastandamisele ja rahvusliku vihavaenu õhutamisele. Oleme selle poolt, et Eestis elavad teistest rahvustest inimesed saaksid kvaliteetset ja konkurentsivõimelist haridust. Ilma eesti keelt oskamata ning meie kultuuri ja ajalugu tundmata ei ole see aga võimalik," märkis Kukk.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ütleb, et gümnaasiumiastme õppekeel on eesti keel, välja arvatud juhul, kui valitsus on andnud loa õpetada muus keeles või kakskeelselt. Juba 1996. aastal võttis Eesti suuna üle minna osalisele eestikeelsele gümnaasiumiharidusele alates 2007. aastast.