Uurisime, kas säärane elumajade vahele maandumine on seaduslik ja hea tavaga kooskõlas. Lennuameti lennutegevuse osakonna vaneminspektor Karl Rattassep vastas, et kui lennuohutus on tagatud ja maaomanik on andnud loa oma krundile maanduda, siis pole lennuametil alust eraisikust kopterijuhile piiranguid seada.

"Ärilise lennutegevuse puhul võib helikopter maandumiseks kasutada sertifitseeritud lennuvälja või kopteriväljakut. Sertifitseerimata platside kasutamine on lubatud, kui lennuamet on välja andnud ühekordse loa," selgitas Rattassep. Eralennunduse puhul aga sertifitseeritud platsi nõuet ei ole. Küll aga peab maandumiseks olema maaomaniku nõusolek ja tagatud lennuohutus. "Sellisel juhul on piloodi enda vastutus, et plats on piisava suurusega ning hajutus ümber olevatest takistustest ja ohutus kolmandatele osapooltele on tagatud."

Eraisikute käes on lennuameti andmetel umbes kümme õhusõidukit, lisaks on erakasutuses ka õhusõidukeid, mis kuuluvad äriühingutele. Kui selliste lennukite ja kopteritega lennatakse lennuinfotsoonides või kontrollitavas õhuruumis, milleks Tallinna lähiümbrus ja seal hulgas ka Tiskre piirkond on, siis tuleb esitada lennuplaan ja lennuliiklus-teenindusüksusega raadiosides olla. Rattassep kinnitas, et elumajade vahele maandunud kopteri piloot oli laupäevaseks lennuks esitanud lennuplaani ja oli ka raadiosideühenduses ehk täitis vajalikke nõudeid.

Rattassep lisas veel, et kui lennatakse mittekontrollitavas õhuruumis, mida – kui välja arvata lennuväljade lähiümbrus – tegelikult enamik Eesti pindalast on, siis pole ka kohustust lennuplaan esitada ja lennuliiklusteenindusüksusega raadiosides olla.

Niisiis oli helikopteriga Tiskres elumajade vahele maandumine igati seaduslik (eeldusel, et lennuohutus oli tagatud) ning Põhja prefektuuri pressiesindaja sõnul ei laekunud laupäeva õhtul kopteri maandumise kohta teadaolevalt ka kaebusi.