FOTOD: Telestuudiosse kogunes 28 üksikkandidaati

 (96)
FOTOD: Telestuudiosse kogunes 28 üksikkandidaati
Foto: Ilmar Saabas

ETV kolmandas valimisdebatis kogunesid täna riigikokku pürgivad üksikkandidaadid. Saadet juhtisid Urmas Vaino ja Aarne Rannamäe, viimane tunnistas, et tänane saade on tõeline "Heraklese ülesanne".

Riigikogu valimistel kandideerib kokku 32 üksikkandidaati, mis on taasiseseisvunud Eesti riigikogu valimiste rekord, ning neist 28 osales ka telesaates. Puudu olid Kaarel Tarand, Ilmas Ibragimov, Ragnar Nurmik ja Sten-Hans Vihmar.

Delfi Rahva hääles on ka võimalik hääletada, keda lugejad pidasid tänase saate parimaks üksikkandidaadiks. Lugeja, kirjuta ka kommentaaridesse, millise hinnangu sa saatele tervikuna annad! Kas nii suure osalejate arvuga saatel oli üldse mõtet?

Aivar Koitla on ühinenud üksikkandidaat ja ütles, et lahkus Isamaaliidust pärast partei ühinemist Res Publicaga. Ühinenud parteil on tema sõnul isamaaline pool jäänud deklaratiivseks ja tänasel Eesti poliitikamaastikul pole temale sobivat erakonda. „Tegelikult ei esinda erakonnad valija huve,“ sõnas ta.

Mihhail Derbnev rajaks Eestisse tuumajaama ja ehitaks selle Ida-Virumaale. Ta märkis, et Ida-Virumaa vallad on ka nõus tuumajaama ehitusega. Ta leiab, et elektri hinda pole vaja Eestis tingimata langetada, kuid vaja on hoopis tõsta inimeste palka.

Henn Põlluaas leiab, et Venemaa on okupeerinud ja anastanud üle viie protsendi Eesti territooriumist. Eesti-Vene piirilepingut ta ei sõlmiks.

Andres Ergma seisab pensionäride huvide eest, et eakatest peetaks lugu ja pesnionid kasvaksid. „Küsimus on selles, et praegune pensioniindeks arvestab sotsiaalmaksu laekumist, mistõttu kui pension saab tõusta ainult siis, kui sotsiaalmaksu laekub rohkem,“ selgitas ta. Ta leiab, et pesnionisüsteemi tuleb reformida. „Reform ei saa lõppeda sellega, et tõsteti ainult pensioniiga,“ märkis ta.

Siiri Sisask väitis, et talle läheb korda, kuidas inimesed Eestis elavad, ja ka vahepealse aja, mil ta suurest poliitikast eemal oli, aitas ta kaasa kohaliku elu arendamisele. Oma lahkumist riigikogust põhjendas ta Res Publica ja Isamaa liitumise ajal tekkinud pingelise olukorraga. Sisask on enda sõnul alati kaasa aidanud ühiskonna probleemidele ja tõi näiteks tegevuse „Saagu valgus“ fondis.

Andreas Reinberg, kes teeb aktiivset kampaaniat Facebookis, leiab, et poliitkartellide tegevus on kõiki ära tüüdanud ja sellepärast kandideerib ta üksikkandidaadina.

Martin Helme sõnul peavad ka üksikkandidaadid olema koostöövõimelised. Liidrikesksust ühinenud üksikkandidaatide hulgas tema sõnul pole. Ta ei olnud nõus saatejuhi väitega, et riigikogu liikmete palga vähendamine poole võrra on populism, vaid nimetas seda demokraatiaks. Tema hinnangul on praegused poliitikud riigikogus sõltuvad parteide tagatubadest ja poevad oma juhtide ees oma palga pärast.

Toomas Trapido kinnitas, et roheliste nimekirjas on inimesi, kellega ta une pealt luurele läheks, kuid valimistele minnakse sel korral eraldi.

Mark Soosaar ei ole nõus, et ta on erakonna reetur, vaid nimetas ennast "erakonna emakaväliseks raseduseks". Ta kinnitas, et kunagi, kui teda viiakse Kihnu surnuaeda, siis viiakse teda sina sotsiaaldemokraadina. Sotsiaaldemokraatlikku mõtteviisi tahab ta esindada ka riigikogus.

Leo Kunnas tahab saavutada erakondadeülest kokkulepet kaitsepoliitika vallas ja seda ei saa teha tema sõnul ühegi erakonnaga liitudes. Ta ei välista koostööd ühegi erakonnaga, kuid ei kavatse liituda ühegi fraktsiooniga.

Eugen Veges nimetas oma kandideerimise põhjuseks seda, et erakondade tagatubades langetatakse otsuseid, mis ei ole valijate huvides. Eesti demokraatia halvima näitena nimetas ta roheliste tegevust riigikogus.

Aarne Siir pani ette, et politsei juhtkonda võiks vähendada ja rakendada juhtkonda politsei põhitööl - näiteks tänavatel patrullis.

Loe veel

Mart Helme sõnul ei ole erakonnad nähtused, mis püsivad ajas muutumatuna. „Paljud erakonnad on kaugenenud oma algsetest põhimõtetest ja muutunud pigem äriühinguteks." Ta tõdes, et ta jagab teatud mõttes nii IRLi, Reformierakonna kui roheliste seisukohti, kuid kuna mõned seisukohad on talle vastuvõetamatud, siis ei saa ta ühegi erakonnaga ühineda.

Tema sõnul võiks üksikkandidaatidest kokku panna pool valitsuskabinetti.

Juhul kui temast saaks välisminister, siis ei sõlmiks ta mitte iialgi viisavabadust Venemaaga, sest see riik on kuritegelik. „Me ei peaks oma sõprade huve esindama, vaid ennekõike kaitsma oma riiki,“ leidis Helme, kelle sõnul avaldavad viisavabaduse sõlmimiseks Eestile survet just Venemaaga ärist huvitatud välisriigid.

Rein Teesalu leiab, et saab üksikkandidaadina välja öelda oma seisukohad. Ta ei võitle mitte poliitikute vastu, vaid selle eest, et poliitikud hoiaksid oma renomee puhtana. Ta leiab, et riigikogu liikmete kohad peavad olema jagatud toetushäälte järgi, mitte järjekorra koha järgi nimekirjas.

Ingvar Tšižikov tunnistas, et oma erakonna loomine pärast Rahvaliidust välja heitmist ei õnnestunud. Samas lubas ta tööd selle nimel jätkata ning järgmiste kohalike valimiste ajal loodab ta juba uut erakonda näha.

Priit Tammerand peab vajalikuks kehtestada maksusoodustused väikeettevõtetele, kes alustavad maapiirkonnas. „Me peame panustama sellesse, et me õpetame välja spetsialiste,“ lisas ta.

Raimond Ellik, kes lahkus Rahvaliidust pärast Villu Reiljani ümber toimunud skandaali ja on tegev Salme vallateatris, leiab, et Eesti maa peab jääma eesti rahva kätte ja me ei tohiks oma maad maha müüa teiste riikide kodanikele. Tema sõnul on paljud rannaalad juba müüdud ja 1. maist on Euroopa Liidu teiste riikide kodanikel õigus osta ka põllumaad.

Anne Eenpalu tahab riigikogus tegeleda haridusküsimustega. Et Eesti jääks püsima, on vaja hakata tegelema noorte kristliku ja isamaalise kasvatusega.

Koit Luusi sõnul on üksikkandidaat rünnak parteidiktatuurile. Ta hindas, et tema eelmistel valimistel saadud 111 häält on suvaline number. Olles olnud sotiaaldemokraat ja Isamaaliidu liige ei soovi ta enam ühegi erakonnaga liituda ja tahab ise oma ideed Toompeale viia. Luus üritas ka mitmel korral stuudios plakatit näidata, millele saatejuhid ka tähelepanu juhtisid, kuid operaatorid ei võtnud Luusi plakatit kaadrisse.

Anti Poolamets soovib hoiatada ohtude eest, mis Eestit varitsevad. Ta tõi näiteks idarahaskandaali ja igakuise riikluse erosiooni, mis toimub Euroopa Liidu tasandil – näiteks maksude ühtlustamine. „Euroopa Liit peaks olema rahvusriikide ühendus, mitte liitriik,“ lausus ta.

Ege Hirv pidas tähtsaks küsimuseks, miks kõik erakonnad on ühenäolised ja miks initsiatiiv, mis tuleb altpoolt ei jõua kuhugi. Tema sõnu on erakondade võimuladvik 4000-euroste palkadega eraldatud erakonna lihtliikmetest.

Svetlana Ivnitskaja võitles neli aastat tagasi ja võitleb ka nüüd Petserimaa eest. Ta rääkis ka maailma riikide suurtest kaitsekulutustest.

Märt Meesak leiab, et praegu on õige aeg näidata erakonna juhtfiguuridele, et on võimalik ka teistmoodi poliitikat teha.

Bussijuht Kalle Hiob, kes on Viljandis tuntud, tunnistas, et teda hakati taga kiusama. Tema sõnul kiusatakse teda taga, kuna ta kaitseb bussijuhtide huve.

Üllar Õun on sisukohal, et pankrotihaldur on poliitiliste jõudude käsutuses. Ta väitis, et Eesti ei ole õigusriik ja kõigile ei kehti seadused ühtemoodi.

Valdo Paddar, kes enda sõnul on puudega inimene ja kavatseb riigikogulase palga jagada nende vahel, kes tema poolt hääletavad. „Minu taotlus on esindusnorm viia samale tasemele, mis ta oli Eesti vabariigis ennem – esinduskoht on aatekoht ja see ei ole palga saamise koht,“ kõneles ta. „Ma ei keela oma kolleegidel välja teenimast oma palka ja andmast sellest osa tagasi oma valijatele.“

„Ma olen nationalist, minust multi-kulti plakatihoidjat ei saa,“ kõneles ta. „Ma tahan Eestile tagasi saada maaseaduse ja sellega paralleelselt jõustada mõiste - talumees.“

Taira Aasa sõnul visati ta välja Keskerakonnast pärast europarlamendi valimisi ja ta asus oma parteid asutama. Uuel parteil on koos juba 800 liiget, aga kuna ei jõutud ennast registreerida, siis pidi ta ennast üles seadma üksikkandidaadina. Uus loodav partei erineb Keskerakonnast selle poolest, et nad on konservatiiv-liberaalsed.

Taira Aasa sõnul ei poolda ta maskusüsteemi muutmist ja leiab, et kõik võiks jääda praeguse süsteemi juurde.

Tööpuudus ja majandus

Soosaar leiab, et riigi abi on praegu kaudne. Pärnu muul ehitati tema sõnul ka selleks, et inimestele tööhõivet pakkuda. Nüüd peaks riik samuti talitama.

Siiri Sisask arvas, et riigil puudub pikaajaline nägemus tööpuuduse leevendamiseks. „Mille jaoks me oma inimesi harime?“ küsis ta. Sisask pakkus, et tuleks väga kiiresti ehitada neljanda põlvkonna tuumajaam ja Eestimaa täis kasvuhooneid ja toota mahepõllumajandustooteid. "Ma arvan, et sellel oleks potentsiaali, sest maailmas ei lõpe kunagi vajadus toiduainete järgi. Ma tõesti usun sellesse," rääkis ta.

Poolamets, kes käis eile Lauluväljaku tööbörsil, meenutas, et tagada tuleb pikaajaliste töötute ellujäämine. Nende toimetulek on ääretult raske. Töötutelt endalt tulnud ettepanek oli pikendada töötu abiraha maksmise perioodi.

Mart Helme jagas Siiri Sisaski ja Mark Soosaare nägemust, kuid lisas, et kurja juureks on riigi majanduspoliitika. „Me oleme kaotanud mitusada tuhat maksumaksjat, kes on riigist välja läinud,“ rääkis ta. Helme sõnul oleme sõltuvad välispankadest ja eurotoetustest, samuti on kõik läinud projektipõhiseks.

Martin Helme sõnul on kaks võimalikku teed, millest üks on olemasolevate rahade ümberjagamine nii, et kõik elaksid edasi näljapajukil. Teine võimalus on väikeste ettevõtete loomine ja toetamine. Ta leiab, et suured firmad pumpavad ainult Eestimaa tühjaks. Eurole üleminek teenib tema sõnul sakslaste huve.

Toomas Trapido ettepanek puudutas füüsilisest isikutest ettevõtjatele maksusoodustuse tegemist. Teise ettepanekuna nimetas ta IT-sektori, metsasektori ja toidutootmise sektori eelisarendamist.

Heiki Merirand leidis, et suur probleem on noorte tööpuudus ja neil tuleks tööharjumust kujundada.

Leo Kunnas on progressiivse tulumaksu idee pooldaja.

Rein Teesalu tuletas meelde, et rahuaja riigi prioriteet on rahva tervis. Tööpuuduse juures nägi ta kahte tahku – ei tohi ignoreerida haridust ning tuleb ehitada näiteks teedevõrku.

Küsimuste teises voorus jäi osalejate jutt pooleli, sest saate aeg sai kahjuks läbi.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare