Delfi lugejad, jagage arvamusi saate ja saatekülaliste ideede kohta kommentaariumis!

Stuudios väitlesid Jüri Ratas (Keskerakond), Hanno Pevkur (Reformierakond), Urmas Reinsalu (IRL), Artur Talvik (üksikkandidaat roheliste nimekirjas), Eiki Nestor (SDE), Toivo Teekel (Kristlikud Demokraadid), Nikolai Maspanov (Vene Erakond Eestis), Tarmo Õunapuu (Iseseisvuspartei) ja Mai Treial (Rahvaliit). Saatejuhid olid Andres Kuusk ja Marko Reikop.

Jüri Ratas Keskerakonnast märkis, et Eesti on jätkusuutlik siis, kui suudetakse vaadata probleemidele otsa. „Sotsiaalvaldkonnas on praegu raha puudu, küsimus on selles, kust seda saada,“ kõneles Ratas. Tema sõnul on Eesti lähiaastate suurim probleem töökohtade loomine.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur Reformierakonnast kinnitas, et iga eakas väärib seda kindlustunnet, et varasematel aastatel tehtud pensionireform kindlustab neile pensioni. „See, et pensionid on viimase viie-kuue aastaga tõusnud kaks korda, ei ole tulnud niisama,“ lausus ta.

Urmas Reinsalu (IRL) tõdes, et lisaks tööjõumaksudega tegelemisele, peaks järgmine parlament olema valmis tegelema sellega, et ettevõtted saaksid erisoodustusmaksu vabalt teha inimkapitali investeeringuid. Veel üks tõsine teema puudutab tema sõnul pikaajaliste töötute arvu kahandamist.

Pensionitõusust rääkides ütles Reinsalu, et pensionilisa peaks olema kindlustatud emapenisoni näol. Emapension maksab IRLi arvutuste kohaselt 19 miljonit eurot, kui seda rakendada 2012. aastast.

Üksikkandidaat roheliste nimekirjas Artur Talvik rääkis, et tõenäoliselt liigub kogu maailm selles suunas, et inimesed peavad töötama kogu elu. „Me peame selle ausalt välja ütlema,“ sõnas ta. „Me peame mõtlema elukestva töö peale ja tervelt elatud aastate peale.“

Eiki Nestori (SDE) sõnul oli ravikindlustus masuks hästi valmis, töötuskindlustus oleks võinud olla paremini valmis, aga mõne aasta tagune pensionitõus oli igati õigustatud. „Sotsiaalkindlustatud inimesed Euroopast ei põgene paadis Aafrika poole, vaid vastupidi,“ võttis Nestor kokku Eesti olukorra.

Tarmo Õunapuu Iseseisvusparteist leiab, et vaesuspiir tuleb panna paika ja et Eesti maksutase on liiga kõrge.

Mai Treial Rahvaliidust on seisukohal, et praegune pension on kindlasti liiga väike. Treiali sõnul usub Rahvaliit, et nelja aastaga on võimalik tõsta pension 415 euroni.

Kristlike Demokraatide esindaja Toivo Teekel usub, et kõikide probleemide lahendused pakub meile piibel.

Nikolai Maspanovi sõnul seisab Vene Erakond Eestis vene inimeste huvide eest, sest nad on praegu kaitsetud.

Meditsiin

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor märkis, et kui me järgmise nelja aasta jooksul ei langeta suurt otsust ja ei võta ravikindlustuseelarvest riigieelarve kuludesse midagi üle, siis ei lahene ka probleemid. Nestor leiab, et riigieelarvest võiks anda 70 miljonit eurot aastas ravikindlustusele juurde.

Jüri Ratase sõnul on esmatasandi arstiabi kättesaadavusega probleeme Eesti äärealadel. Tema sõnul on Eestis täitmata ligi 40 perearsti kohta. Ta pakkus, et peaks kaaluma, kas kohalikud omavalitsused saaks selles küsimuses oma õla alla panna. Näiteks tõi ta Tallinna linna, mis avab Nõmmel oma perearstikeskuse. Ratase sõnul aitavad tervise edendamine ja haiguste ennetamine raviraha kokku hoida.

Tarmo Õunapuu leidis, et ravimitööstus on liiga suure kasumimarginaaliga. Ta leiab, et tuleb luua rahvuslik ravimitööstus, mis poleks kasumit taotlev.

Artur Talvik leiab, et arstide välismaale tööle minek ei ole ainult raha küsimus, vaid ka korralduslik probleem. Kui inimene jääb haigeks, siis tema liikumine esmatasandilt kuni hooldushaiglani välja on väga keeruline. „Haigekassa ei tohiks olla arveametniku põhine,“ lausus Talvik. „Haigekassas on palju tegemata tööd.“ Tema sõnul on haiglad huvitatud sellest, et haigla saaks oma ravijuhu kätte, mitte, et inimene oleks terve.

Urmas Reinsalu sõnul peaks ravikindlustuseelarvesse kuni aastani 2014 juurde lisama 100 miljonit eurot. Probleemne on tema sõnul eakate ja krooniliste haigete ravimite omaosaluse suur määr. Kokkuvõttes leidis Reinsalu, et inimene peaks elama tervislikumalt, siis on see kasulik nii riigile kui patsiendile.

Rahvaliitlane Mai Treial väitis, et sotsiaalpoliitikasse on vaja palju rohkem empaatiat. Ta rääkis hambaravi hüvitamisest ja arstiabi kättesaadavusest, mis kokkuvõttes oleks odavam. Treial leidis, et ravimid võiksid olla täiesti käibemaksuvabad.

Hanno Pevkuri sõnul on oluline üldine pensionitõus, mis aitab ka ravimeid osta. Tema sõnul tuleks ravikindlustusrahadest katta ainult ravikulud. Järjekordade lühendamine on tema sõnul kõige olulisem.

Toivo Teekel usub, et iga inimese probleeme suur rahahulk ei lahendaks. Ta leiab, et kui toetada karskusliikumist, siis oleks paljud õnnetused ja haigused olemata ning nii säästetakse palju raviraha. „Ka jumal tervendab ja annab tervist, kui jumalat paluda, siis tuleb ka sealt tervist,“ soovitas ta Eesti rahval jumalat paluda.

Nikolai Maspanov leiab, et Eestis on tegelikult kaks riiki – Tallinn ja riik väljaspool Tallinna.

Ääremaastumine

Jüri Ratas tõi regionaalpoliitikast rääkides välja kaks küsimust, kuidas inimestele ääremaal pakkuda tööd ja haridust. „Tundub, et puudub riigis partner, kes räägiks omavalitsustega,“ lausus Ratas.

Ratase sõnul on vaja luua kõik võimalused, et ettevõtjad pakuksid tööd maapiirkondades. Tema sõnul tuleks kaaluda, et tulumaks laekuks täielikult kohalikule omavalitsusele ja saaks suuremad võimalused oma eelarve üle otsustamiseks.

Pevkuri sõnul on Reformierakond pakkunud välja võimaluse luua praeguste põllumajanduse ja regionaalministri kohtade liitmise teel maaeluministeeriumi.

Eiki Nestor avaldas kartust, et haldusreform jääbki tegemata, kuna erakonnad ei olegi sellest huvitatud.

Artur Talviku sõnul tuleks kohalik omavalitsus „lahti parteistada“, et hakataks valima näiteks külavanemaid. Ta pidas tähtsaks, et võim oleks inimestele lähedal „piimapuki juures“. See tagaks selle, et piirkond ei ääremaastu.

Tarmo Õunapuu sõnul on Eesti rahvuslik rikkus põllumajandus, maavarad, metsandus, kalandus ja mageveevarud. Probleemiks pidas ta, et tekkinud suurtööstused on väliskapitali käes ja „Eesti riiki okupeeritakse praegu kullast relvadega“.

Mai Treial leidis, et haldusreform kindlasti ei päästa ääremaastumisest.

Nikola Maspanov leidis, et Narva ja Kohtla-Järve on ääremaad.

Võrumaalt pärist Toivo Teekel ütles, et ta ei taju, et tegemist oleks ääremaaga.