Majas asub tööle ka regiooni suurim, kuni 32 000 hiirt ja rotti mahutav kõrgtasemeline katseloomakeskus.

Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Eero Vasara sõnul on SIME avamisega loodud terviklik lahendus meditsiini tippteaduse edasiviimiseks.

"Maarjamõisa tehnoloogialinnakus valminud hoolikalt projekteeritud tehnosüsteemidega SIME võimaldab alus- ja kliinilises meditsiinis töötavad inimesed viia ühe katuse alla ning teha kõrgtasemelistes laborites teadustööd, millest inimesed ühel päeva läbi ravimiarenduse kasu saavad," rääkis Varar.

SIME laborites saab uurida näiteks ainevahetusest tulenevaid mõjusid närvi- ja immuunsüsteemile, emotsionaalseid käitumisi põhjustavaid mehhanisme ja modelleerida haigusmudeleid.

SIME keerukusest tulenevalt on maja jaotatud tsoonideks. Majas on värvikoodidega markeeritud põrandad, mis lihtsustavad avatud ja suletud tsoonide vahel liikumist. Õhuduššidega eraldatud "puhastes ruumides" ehk suletud alas on loomade hoiuruumid ning käitumiskatsete meditsiini laborid.

"Majas on ka väga kõrgele, bioohutusklassile 3 vastav infektsiooniblokk, kus rangelt reguleeritud tingimustes tohib töötada ohutusklassi tasemele vastavate ohtlike patogeenidega ning uurida katseloomadel raskeid infektsioone nagu näiteks HIV ja C-hepatiit," sõnas SIME katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas.

Suletud osasse jäävad ka magnetresonantstomograafia osakonna ruumid koos kirurgiaga, kus uuringute läbiviimiseks on kasutada mh kolm miljonit eurot maksnud spetsiaalselt väikeloomade jaoks loodud magnetresonantstomograaf. Keskuse teadusaparatuuri täiendab ka Baltimaade suurim steriliseerimisruum.

Keskus on õppe- ja teadustööks avatud ka tudengitele, sh geenitehnoloogidele, veterinaaridele, arstidele ja biokeemikutele.

Tartu ülikool arendab siirdemeditsiini ja kliinilisi uuringuid EATRIS konsortsiumi liikmena. EATRIS on 70 Euroopa teadusasutuse konsortsium, mille missioon on teadusavastuste efektiivsem rakendamine praktilises meditsiinis.

SIME pindala on 4790 ruutmeetrit ning ehituse kogumaksumus on 8,7 miljonit eurot, millest 3,5 miljoni euroga toetas sihtasutus Archimedes Euroopa Liidu rahadest. Hoone projekteerisid U-Disaini arhitektid Uko Künnap ja Andrus Vahrusev ning ehitas AS Nordecon.