2015. aastal otsustas Tartu linnavalitsus Vabadussõjas langenute memoriaali lõplikult valmis ehitada. Monumendi rajamine jäi poolikuks 1998. aastal, mil ei suudetud valmis ehitada kogu planeeritud kompleksi ja memoriaal avati vaid koos Mati Karmini skulptuuriga „Kalev ja Linda”.

Memoriaali lõplikku valmisehitamist kavandas linn tänavu koostöös kaitseministeeriumiga ja tänaseks on Mati Karmini ja Tiit Trummali projekti alusel valminud tseremoniaalväljak kõnniteede, pargipinkide ja suundvalgustusega. Graniitalusele on jäädvustatud 270 langenu nimed.
Tööde kogumaksumus oli ligi 160 000 eurot, millest 50 000 eurot eraldas kaitseministeerium, ülejäänud kulud kandis Tartu linn. Rekonstrueerimistööd tegid OÜ Tavt ja OÜ Matthäi Ehitus.

Pauluse kalmistul asuva monumendi eellugu algas juba enne Vabadussõja lõppu 1919. aastal, mil Eesti Vabadussõjas Langenud Kangelasi Mälestav Tartumaa Komitee valis välja professor Amandus Adamsoni kavandi Kalevipojast ning sõduritegrupist. Algselt kavandatud viisil skulptuure aga tookord välja ei pandud. Pauluse kalmistule paigaldati graniitalusele kaht sõdurit kujutav skulptuurigrupp, Kalevipoja kuju pandi üles aga Vabaduse puiestee äärsesse parki. Vabadussõja monument Pauluse kalmistul avati pidulikult 11. novembril 1934.

Nõukogude ajal kõrvaldati aluselt skulptuurid ning aastaarvud.