Eeluuringud Soome ja Eesti vahelise tunneli rajamiseks on läbi viidud ning järgmine vajalik samm on planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine.

Soomes on käsil vastava maakonnaplaneeringu kehtestamine ning kohe algamas keskkonnamõjude hindamise menetlus.

Eestis on vajalikud taotlused esitatud ning Soomele järele jõudmiseks oodatakse valitsuse otsust. Taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks on valitsusele esitatud ning viimane valitsuse istung enne tähtaja möödumist toimub 28. veebruaril.

Üritusel tutvustati ka nelja merealust trassivõimalust, millele läbiviidud keskkonnaanalüüsid keskendusid. Eesti poolne Ülemiste lõppjaam asuks 50 meetrit maa all ning laiuks hinnanguliselt 380x40 meetri suurusel alal.

Lisaks tunnelile näeb Vesterbacka plaan ette ka kahe tehissaare rajamist, millest üks asub Soome ning teine Eesti territoriaalvetes.

Tehissaare juurde võidakse rajada ka püsiv süvasadam koos laevatee ja sadamakaiga.

"Kuna taotluses puudub meie hinnangul selgitus, miks sellist süvasadamat on vaja ning milleks seda kavatsetakse kasutada, uurisime Vesterbackalt ka antud võimaluse kohta. Nende selgitustest jäi hetkel arusaam, et peetakse silmas Soome poolel olevat tehissaart, kuhu arendajatel on plaanis rajada elukohad 50 000 inimesele ning hotellikohad 10 000 inimesele,“ ütles kohtumisel osalenud Simson.

Ministeerium: intrigeeriv ja kasulik projekt

"Vesterbacka veetav projekt on kahtlemata intrigeeriv, kuid me näeme sellel veel mitmeid lahtiseid otsi, mille osas on loomulikult küsimusi. Näiteks on meie jaoks tähtis, et lisaks Tallinnas Ülemistel asuva peatuskoha asukohale, peaks ühe alternatiivina kaaluma ka lisapeatuskohta Tallinna kesklinnas. Projekti eestvedajate kinnitusel on see võimalus olemas ning erinevaid alternatiive kaalutakse," rääkis Simson.

Ta lisas, et on selge, et Tallinna-Helsingi vaheline tunnel oleks mõlemale riigile kasulik ning võimaldaks mõlema pealinnade lennujaamu ühendada nii, et tulevikus saaks nende vahel ligikaudu 20 minutiga reisida.

Vesterbacka sõnul on projekteerimiseks juba kaasatud 100 miljonit eurot välisinvestorilt ARJ Holdin Dubai, mis on nüüdseks Eestisse äriühingut vormistamas. "Kokkuvõttes on projekti kavas finantseerida sammhaaval, rahastades seda 30 protsendi ulatuses omakapitali ja 70 protsendi ulatuses laenurahaga," selgitas Vesterbacka.

Tallinna-Helsingi tunneli võimalikud trassid.