"Eesti põhikooliharidus kuulub PISA uuringu tulemuste põhjal maailma tippu. Kuid tippu jõudmisest raskemgi on seal püsimine. Selleks ei piisa olemasoleva säilitamisest, vaid tuleb püüda veelgi paremat ja leida viisid nõrgemate valdkondade toetamiseks," ütles Ossnivski.

Minister rääkis oma ettekandes, et kuigi Eesti põhikooliharidus kuulub PISA uuringu tulemuste põhjal maailma tippu, on hariduses ka nõrku kohti. PISA test on andnud selgust, et me pole suutnud kõigi õpilaste võimeid maksimaalselt välja arendada. Õpilaste osakaal, kes suudaksid meie ühiskonda ja majandust edasi viia, on tagasihoidlik. Gümnaasium ja kutseõppeasutus ei saa teha imet, kui põhikool ei anna oskust luua, rakendada teadmisi ja mõelda kriitiliselt.

OECD haridusvaldkonna direktor Andreas Schleicher.

Poiste lugemisoskus on võrreldes tüdrukutega nõrgem. Kuigi vene õppekeelega koolide õpilased on teinud viimastel aastatel suuri edusamme, siis on nende sooritused veel märgatavalt nõrgemad kui eesti õppekeelega kooli õpilastel.

Oma edu põhjuste tundmine aitab tugevusi hoida ja veelgi enam arendada. Nõrku kohti on aga võimalik tugevamaks muuta ainult siis, kui on teada põhjused ning osatakse suunata ressursse ja käivitada asjakohaseid tegevusi.

Tallinna konverentsile olid palutud esinejad Islandilt, Hollandist, Soomest ja Eestist, kes on PISA tulemusi uurinud just oma riigi seisukohalt ja püüavad uuringutulemustega pakkuda vajalikku teavet süsteemi arendamiseks. Kuigi igal riigil on oma unikaalne haridussüsteem, on probleemide põhjused hariduses sageli samad.