Tallinna linnapea Taavi Aas ütles mälestusmärgi avamisel, et nii Voldemar kui ka Elfriede Lender on jätnud sügava jälje pealinna ajalukku.

Voldemar Lender oli esimene eestlasest Tallinna linnapea (1906–1913)ning ühtlasi on ta ajalukku läinud majatüübi kaudu, mida Tallinnas 19.-20. sajandi vahetusel hulgaliselt ehitati. See oli aeg, mil linna elanikkond kiiresti kasvas ja vajas soodsa hinnaga väikseid kortereid. Selliseid pakkusid Lenderi kahekorruselised puidust üürimajad. Nüüdseks on neid säilinud kokku tuhatkond, ennekõike Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas ja Kitsekülas, mis on kuulutatud ka miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.

Elfriede Lenderi rajatud eragümnaasium tegutses aastatel 1907–1940 ja oli esimene eesti tütarlastele mõeldud kool Eestimaa kubermangus. Kui septembris 1907 alustas kool 81 õpilasega, kellest enamik oli kehvadest oludest pärit, siis 1917. aastal õppis Lenderi koolis juba 461 tütarlast. Aastal 1935 sai gümnaasium endale uue maja, kus tegutses 1940. aastani. Seejärel moodustati gümnaasiumi ja Tallinna Erakolledži osalise ühinemise tulemusena Tallinna 8. Keskkool. Praegu samas majas tegutsev kool kannab Kesklinna Vene Gümnaasiumi nime.

Selle kooli nüüdseks eakad vilistlased olid täna ka mälestusmärgi avamisel.

Kesklinna vanem Vladimir Svet luges ette tervituse Lenderite järeltulijatelt Rootsist: "Oleme uhked, et just meie vanaisa ja vanaema on jätnud sügavad jäljed Tallinna ajalukku ja et Tallinna linn sellest lugu peab," kirjutasid Lenderite lapselapsed Mai Lender Jänes ja Ann Stillström.

Lapselapsed märkisid ühtlasi oma kirjas, et nad ei tundud vanaisa Voldemari, kuna ta suri enne nende sündi. Vanaema Elfriede elas aga kaua ja sai näha isegi mitut lapselapselast. Ta põgenes sõja ajal Rootsi, elas Stockholmis ja töötas riikliku koolivalitsuse arhiivis.

Lenderitel oli neli last – kaks poega ja kaks tütart. Poeg Henno ja tütar Ilka põgenesid Rootsi, Uno ja Juta jäid aga Eestisse ja küüditati.

Mälestusmärk Lenderitele rajati ideekonkursil parimaks tunnistatud Vergo Verniku ja Meelis Pressi kavandi järgi. Mälestusmärgi projekteerimise, rajamise ning skulptuuri valmistamise ja paigalduse lepinguline maksumus oli 315 000 eurot.