Tehnikaülikooli haridusega akadeemik, keemilise füüsika ja füüsikalise keemia professor, füüsika-matemaatikadoktor Endel Lippmaa oli aktiivne nii akadeemilistes ringkondades kui ka poliitikas, seda eriti Eesti taasiseseisvumisel.

Lippmaa oli aastatel 1961‒1980 küberneetika instituudi füüsika sektori juhataja ning aastal 1991 sai temast Tallinna Tehnikaülikooli audoktor. Ta oli Eesti Teaduste Akadeemia aktiivne liige, tema eesvõttel loodi Eesti üks silmapaistvamaid teaduskeskusi keemilise ja bioloogilise füüsika instituut ning ta oli ka mitmete ülikoolide audoktor. Lippmaa kuulus paljudesse teadusorganisatsioonidesse, näiteks Eesti Füüsikaseltsi, Eesti Keemiaseltsi ning oli ka Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liige.

Tehnikaülikooli keemiaprofessor akadeemik Margus Lopp võrdles Lippmaad renessansiaegsete teadusegigantidega: „Nagu neil, oli temagi erialaks maailmas toimuvate protsesside kirjeldamine ja seletamine.“

Lippmaa huviväljas olid elementaarosakesed, päikese-, tuule- ja aatomienergeetika ning tuumamagnetresonants – tänapäeva võimsaim meetod keemiliste ühendite struktuuri määramiseks. Lippmaa ja tema kolleegide töö pani aluse katalüsaatorite ja tahkete ainete struktuuri määramisele tuumamagnetresonantsi abil.

„Tema analüütilisel toel tulid ka meie orgaanilise sünteesi alased edusammud, seda Lippmaa uurimisgrupi asümmeetriliste molekulide struktuuri määramise kaudu. Lisaks kõigele sellele huvitus ta biokeemiast, osales Eesti praeguse edukaima teaduse – molekulaarbioloogia rajamisel. Veel võttis ta osa põlevkivi ja teiste Eesti maavarade uurimistest, osales keskkonnakaitse nõustamisel ja veel ja veel. Tema koht on kindlalt Eesti ja ka maailma teaduse suurkujude seas,“ lisas akadeemik Lopp.

Ühiskonnategelasena osales Lippmaa Rahvarinde ja Eesti Kongressi tegevuses. Ta oli portfellita minister Edgar Savisaare valitsuses, Tiit Vähi teises ja kolmandas valitsuses. Lippmaa oli ka riigikogu kaheksanda koosseisu liige.

Büsti paigaldamisega Akadeemikute alleele jäädvustatakse Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonda kuulunud tehnikaülikooli teadlaste mälestust. Lippmaa büsti autor on Aime Kuulbusch.

Tallinna Tehnikaülikool on Eesti tehnika- ja IT-teaduse ning -hariduse lipulaev, kust saab kõrgharidust kõigil astmetel inseneri- ja tehnikateadustes, infotehnoloogias, majanduses, loodusteadustes ja merenduses. Eesti ainsa tehnoloogiaülikooli unikaalsus peitub valdkondade sünergias, mis aitab kaasa uute ideede sünnile. Sel aastal tähistab ülikool 100. aastapäeva.