Kõrgema sõjakooli veebel viis mälestusrivistusel läbi hommikuse loenduse, kus luges lisaks praeguste õppurite nimedele ette ka langenud kadettide nimed, kes jäävad sümboolselt igaveste kadettidena kooli nimekirja.

Detsembrimässus langenute mälestustseremoonia 2015

Kõrgema sõjakooli ülema major Tarmo Luhaääre sõnul on 91 aastat tagasi Tallinnas toimunud sündmused kinnituseks, et nii jõustruktuurid kui ka tavakodanikud olid valmis
riigikaitseks, täis otsustuskindlust ja tahet.

"Mõisteti laiapõhjalise riigikaitse üht väga olulist komponenti- psühholoogilist valmisolekut," ütles major Luhaäär. "Ilma käske saamata moodustati vastupanurühmad, millega likvideeriti riigipöördekatse mõne tunniga. Kadetid Tondil ei kaotanud tegutsemisvõimet ja lõid tagasi rünnaku. Nad näitasid üles vaprust, algatusvõimet ja asjatundlikkust," lisas ta.

Tondi sõjakool oli esimene sõjaline objekt, mida kommunistid 1924. aasta 1. detsembri riigipöördekatse käigus ründasid. Kommunistide eesmärk oli hõivata pealinna olulisemad
asutused ning seejärel võtta võim kogu riigis ja kutsuda sisse nõukogude väed. Mässajate katse ebaõnnestus, kuid kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander
Tomberg ja August Udras langesid võitluses.

Detsembrimässus langenute mälestustseremoonia 2015

Kõrgema sõjakooli ülem ning külalised asetasid pärjad mässukatses langenud kadettide ausambale ning mälestasid langenuid minutilise leinaseisakuga. Mälestusteenistuse
algusega samal ajal, kell 5.23 süütasid kadetid küünlad ka kaitseväe ühendatud õppeasutuste aula fuajees asuva mälestustahvli juures ning seisavad auvahtkonnas kella üheksani.

Kõrgema sõjakooli õppurid külastavad pärast mälestusrivistust Tondi sõjakooli muuseumit ning Eesti sõjamuuseumit. Pärjatoimkonnad viivad läbi pärjatseremooniad langenud kadettide haudadel Tallinnas Rahumäe kalmistul, Jõgeval Laiusevälja kalmistul, Tartu garnisoni kalmistul Raadil ja Vastseliina kalmistul.

Detsembrimässus langenute mälestustseremoonia 2015

Langenud sõjakooli kadettide mälestustseremoonia on kõrgema sõjakooli traditsiooniliste ürituste nimistus üks olulisemaid. Mälestusrivistuse traditsioon sai alguse aasta pärast mässu maha surumist. Algselt 1928. aastal püstitatud ausammas, mille loojaks oli Amandus Adamson, hävitati 1941. aastal. Monument taastati ning traditsioon taaselustati 2009. aastal.