Enne poliitikasse suundumist eelmisel aastal töötas juristitaustaga Cerar Ljubljana Ülikoolis, kus ta oli õigusteaduskonna üks populaarseimaid professoreid. Perekond Cerar on Sloveenias tuntud – peaministri isa ja nimekaim on Sloveenia üks kõigi aegade edukaim sportvõimleja. Cerar seenior aitas poega ka loomulikult valimiskampaanias, eriti nende häälte püüdmisel, kes muidu poliitikast eriti huvitatud ei ole.

Cerari edu 2014. valimistel oli enneolematu. Tema vasaktsentristlik omanimeline erakond (Stranka Mira Cerarja – Miro Cerari Partei) oli vaid paar kuud vana, kui teenis juunis toimunud Sloveenia parlamendivalimistel 34% valijate häältest, mis andis 90-kohalises parlamendis 36 kohta. Kolm kuud hiljem suutis Cerar lõpuks kokku panna koalitsiooni, koos vasak-tsentristlike sotsiaaldemokraatidega (SD) ja pensionäride parteiga (Desus).

Kuigi Cerar lubas valijatele, et ta lõpetab range riikliku kokkuhoiuprogrammi, mis oli sarnaselt Kreekale majanduskriisi järgselt Euroopa Liidu poolt peale surutud, taganes ta oma lubadusest juba pärast esimest tööreisi Brüsselisse. Cerar on selgelt ka öelnud, et 15 seni riigi käes olnud suurfirmat erastatakse, mis läheb omakorda tugevalt vastuollu tema koalitsioonipartnerite soovide ja poliitikaga.

Cerarit ei peeta efektiivseks peaministriks, otsuste vastuvõtmiseks läheb väga kaua aega. Avalikkusele jääb selgelt mulje, et ta on konjukturist ning tema otsused põhinevad sellele, mida ta näeb teleuudistes ning sõltuvad sellest, kas need leiaksid poolehoiu peavoolumeedias. Kuid kriitikute arvates vajab Sloveenia hetkel otsusekindlat peaministrit, kes julgeks ka ebapopulaarseid otsuseid vastu võtta.

Kui Cerar näeb, et ta populaarsus hakkab vähenema, siis meeldib talle avalikkusele meelde tuletada, et erinevalt ekspeaministrist ja praegusest opositsiooniliidrist Janez Janšast, kes mõisteti korruptsioonisüüdistuse alusel 2013. aastal kaheks aastaks vangi, austab tema seadusi. See omakorda aitab Ceraril kadunud populaarust veidi tagasi võita.

Ceraril on seni vedanud, sest Sloveenia majandus kasvas eelmisel aastal 2.4%, mis on parim tulemus majanduskriisi algusest saadik. Ka Sloveenia riiklike võlakirjade intressid on madalaimad kui varem. Kuid majandusajalehe Finance hinnangul ei saa Cerar neid tulemusi enda nimele kirjutada. SKT kasv tuleneb tänu Sloveenia suurele ekspordisektorile, millel läheb omakorda hästi tänu suurtele Euroopa Liidu turgudele, peamiselt tänu suurimale Sloveenia kaubanduspartnerile Saksamaale. Võlakirjade intressid odavnevad aga tänu Euroopa Keskpanga otsusele osta alates märtsist igas kuus 60 miljardi euro väärtuses liikmesriikide võlakirju.